Lõuna-Eesti Haigla uroloogiavaldkonna eriõenduse pilootprojekt

Eriõenduse pilootprojektid tõestasid edukalt eriõdede olulisust tervishoiu täiustajatena. Uurisime Lõuna-Eesti Haigla sünnitus- ja günekoloogia ning kirurgia osakonna õendusjuhtilt ja eriõdelt Angela Siidralt, milline pilootprojekt nende haiglas ellu viidi, kuidas patsiendid uue lahenduse vastu võtsid ja millistele tulemustele jõuti.

Õendusjuhi ja eriõe Angela Siidra eestvedamisel viis Lõuna-Eesti Haigla edukalt läbi pilootprojekti, millega muudeti uroloogia valdkonna patsientidele abi saamine kiiremaks. Sarnaselt saaks ka teistes valdkondades eriõdesid rakendades patsientidele vajaliku abi kiiremaks ja kättesaadavamaks muuta.

Millised teadmised ja oskused tuleb omandada, et saada eriõeks?
Eriõeks saamiseks tuleb läbida erialase koolituse õppekava või terviseteaduse magistriõpe. Õpingute käigus omandatakse laiemad pädevused ja otsustusoskused. Eriõdedel on valmisolek töötada iseseisvalt ja interdistsiplinaarses meeskonnas. Samuti saavad eriõed
ettevalmistuse uurimis- ja arendustööde eestvedamiseks.

Õppe käigus saavad eriõed ka teadmisi ja oskusi, kuidas koordineerida tervisedendust, ennetada haigusi ja hinnata tervishoiuteenuse kvaliteeti. Samuti omandatakse õppe käigus põhiteadmised tervishoiuteenuse korraldusest ja osutamisprotsessidest.

Kuidas sai teist eriõde?
Minu eriõeks saamine sai alguse 2013. aastal, kui läbisin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseõenduse koolituse. Mõni aasta hiljem õnnestus asuda õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli magistriõppesse. Tegemist oli esimese magistriõppe lennuga. Õpingud läbisin edukalt
ja 2020. aastal sai minust terviseteaduse magister.

Magistriõpingud olid ausalt öeldes rasked. Nõudis suurt pingu tust, et töö kõrvalt kõik vajalik ära teha. Kõik õppurid käisid samal ajal tööl, kõik pingutasid ja see muutis meid ühtsemaks. Meil tekkis kursusekaaslastega hea koostöö ja see toetas õpinguid. Samuti olid meil asjalikud, toetavad ja toredad õppejõud. Õpingute ajal läbi tehtu andis mulle julguse asuda tööle eriõena.

Õpingute eel pelgasin veidi eriõeks hakkamist, sest selle üheks osaks on patsientide iseseisev vastuvõtt. Ma ei olnud kindel, kas tulen iseseisva vastuvõtuga toime. Erialateadmiste osas mul kartusi ei olnud, sest olen 15 aastat uroloogide vastuvõttudel abiks olnud. Olen sellest palju õppinud ja mul on olnud väga head õpetajad – uroloogid Gennadi Timberg ja Oksana Zahharova. Nad on andnud mulle julgust uroloogia erialal töötamiseks ja eriõeks saada. Tean, et saan nende käest alati nõu küsida.

Mille poolest erineb õe ja eriõe vastuvõtt?
Eriõel on suurem pädevus ja ta saab patsiente laiemalt toetada. Eriõdedel on oskused ja teadmised otsustada, millal suunata patsiente analüüsidele ja uuringutele. Samuti kuidas, kust ja millist abi oleks võimalik patsiendil saada abivahendite soetamiseks.

Eriõe teadmised tulevad kasuks ka osakonna õendusjuhi tööd tehes. Õendusjuhi ülesanne on tagada osakonnas õendusabi kvaliteet ning tegeleda õenduspersonali ja ka teenuse arendamisega. Eriõe õppeta oleks olnud raske osaleda ka käimasolevas ämmaemandate koduvisiitide rakendamise projektis Võrumaal. Eriõe õpe andis mulle julguse kaasa lüüa ka riiklikes arendusprojektides.

Mis on eriõena töötamise juures raske?

Foto: Aigar Nagel
Foto: Aigar Nagel

Saan jagada ainult enda kogemust. Olen olnud olukordades, kus patsient on minu vastuvõtule tulles arvanud, et olen arst. Olen siis selgitanud, mida tähendab eriõe vastuvõtt ja millised on minu võimalused talle abiks olla. Ilmselt tuleb seda segadust ette edaspidigi, kuni teadlikkus eriõdedest saab paremaks.

Vastuvõttude eel olen vahepeal tundnud väikest ebakindlust, kas ma ikka tean piisavalt, et patsienti parimal moel aidata. Ilmselt tuleb kõigil sellist asja ette. Õnneks on mul võimalik vajadusel oma kolleegidelt nõu ja abi küsida.

Tooksin välja ka patsientide seas levinud valearusaama, et ainult rohu võtmine aitab tervisehädadest vabaneda. Sellise eeldusega patsiente on keeruline motiveerida tervise parandamiseks vajalikke elukorralduslikke muudatusi tegema. Patsientide teadlikkuse parandamises on meil veel suur tööpõld ees ja seda eelkõige koostöös pereõdedega.

Mida kujutas endast eriõenduse pilootprojekt?
Lõuna-Eesti Haiglas läbiviidud pilootprojekti eesmärk oli anda uroloogiliste probleemidega patsientidele võimalus leida kiiremini lahendus oma probleemidele. Projekt kestis möödunud aasta oktoobrist käesoleva aasta märtsi lõpuni. Eriõe vastuvõtul käis paarkümmend patsienti raviteekonna eri etappides. Projekti jooksul tihenes koostöö uroloogide, kirurgide, günekoloogide ja perearstidega, kes patsiente eriõe juurde saatsid. Vastuvõttudel nõustasin patsiente eluja töökorralduse asjus, samuti suunasin neid vajadusel analüüsidele ja uuringutele, tegin vajalikke protseduure. Lisaks oli mul võimalik nõustada patsientide lähedasi.

Patsiendile muutus probleemile lahenduse saamine kiiremaks selle võrra, et enne arsti vastuvõtule minekut käis ta eriõe vastuvõtul ning tegi ära vajalikud analüüsid ja uuringud. See tähendab, et arsti vastuvõtu ajaks oli olemas vajalik info, et arst saaks määrata patsiendile raviplaani.

Milline oli patsientide tagasiside pilootprojektile?
Patsientide tagasiside pilootprojektile oli väga positiivne. 10 palli süsteemis hindasid patsiendid teenust hindega 9,78. Patsiendid tõid välja, et õele on lihtsam oma muret kurta ja saab vabamalt rääkida. Mul on hea meel, et patsiendid pidasid eriõe vastuvõttu vajalikuks.

Patsientidele meeldis, et vastuvõtt toimus kodule lähedal, ei pidanud minema kaugele. Samuti meeldis lühike ooteaeg – võtsin patsiente vastu kaks korda kuus. Olles iga päev haiglas, nõustasin patsiente sagedaminigi. Mul on hea meel, et suutsime muuta probleemidele lahenduse otsimise patsientidele lihtsamaks.

Millistele järeldustele jõudsite eriõenduse pilootprojektis?
Sain kinnituse, et pilootprojektina rakendatud töökorraldus on efektiivne ja kiirendab patsientide probleemidele lahenduse leidmist. Samal ajal tuleb parandada ka teadlikkust eriõendusest. Selleks peame kindlasti tegema koostööd pereõdede ja -arstidega. Oma haiglas oleme planeerimas, kuidas kaasata eriõde kiiremini nende uroloogiliste probleemidega naiste aitamiseks, kes satuvad ämmaemanda või naistearsti vastuvõtule.

Millist kasu on saanud patsiendid eriõenduse rakendamisest?
Patsiendi jaoks on kindlasti kõige suurem väärtus selles, et ta saab oma murele kiiremini lahenduse. Minul on ette tulnud ka näiteid, kus patsient sai probleemile lahenduse juba minu vastuvõtul ning ei pidanud enam arsti vastuvõttu ootama jääma.

Millisena näete eriõenduse edasist arengut?
Eriõed võiksid tulevikus juurde saada mõningaid õigusi. Praegu ei saa me avada ega sulgeda töövõimetuslehti, suunata patsienti teise eriala spetsialisti, näiteks psühholoogi, füsioterapeudi või diabeediõe juurde. Meil puudub võimalus väljastada kordusretsepti, aga see õigus võiks meil teatud juhtudel olemas olla. Samuti on piiratud see, milliseid meditsiiniseadmeid saame patsientidele määrata. Need aspektid võiks üle vaadata ja analüüsida, millised õigused saaks eriõdedele anda, et saaksime patsiente paremini aidata.

Niisama tähtis on motiveerimine, et õed sooviksid eriõeks õppida ja eriõed oma ametis töötada ja teadmisi rakendada. Oluline roll on vahetutel juhtidel, et nad märkaksid õe valmisolekut uuteks väljakutseteks ning oleksid toeks ja motiveerijaks. Eriõeks saamine eeldab täiendavat õppimist ja töötamine eriõena suurema vastutuse võtmist, mistõttu võiks ka töötasu määramisel seda arvesse võtta. Praeguseni ei ole seda üleriigiliselt ära lahendatud. Vastutusele vastav töötasu motiveerib inimesi oma töösse maksimaalselt panustama.

Eriõdedele võiks anda ka vastuvõtte äärealadel. Patsiendid saaksid kodu lähedal eriõe nõustamisel käia ning vajadusel saaks eriõde suunata neid analüüsidele, uuringutele ja arsti vastuvõtule. Kui eriõe mõiste on paljudele veel võõras, siis vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et maapiirkondades olid velskripunktid, kust sai tervisehädadele lahendust. Mõnes mõttes oleks eriõe töö sarnane velskrite tööga, aga oma sisult on see kõrgemal tasemel. Meie ühine ülesanne on patsientide hüvanguks rakendada kogu õdede potentsiaal ning tervishoiuteenust tervikuna pakkuda võimalikult efektiivselt ja kvaliteetselt.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.