Selgusid silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Teadustööde tunnustamise traditsioon on Eesti Õdede Liidus juba üle 10 aasta.

EÕL tunnustab töid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud. Teadustööde komisjoni kuuluvad professor Kristi Rannus, Siret Läänelaid, Anneli Kannus ja komisjoni juht Gerli Liivet. Hindamise protsessi on kaasatud eksperdid, kellelt küsitakse tagasisidet töö tulemuste rakendatuse kohta. Komisjoni ettepanekul kinnitab tunnustuse saajad EÕLi volikogu.

2023. aastal tunnustab ja tänab EÕLi volikogu teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest alljärgnevaid teadustööde autoreid:

Darja Batšinskaja „Eriõe ambulatoorse vastuvõtu tegevusjuhendi koostamine Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogia keskuses“, magistri õppekava arendusprojekt, 2021. Arendusprojekt on musternäidiseks neile, kes soovivad oma erialal õendustegevusjuhendit välja töötada. See eeldab süstemaatilist (raporteeritud) kirjanduse ülevaadet koos tõendite kvaliteedi hindamisega ning olemasoleva teabe koondamist kõikehõlmavaks ja terviklikuks tegevusjuhendiks. Darja koostatud tegevusjuhendis on sees õendussekkumisi, mida eriõde reumatoloogia valdkonnas juba täna teeb, aga ka neid, mida ta võiks teha, tuginedes rahvusvahelisele praktikale. Lisaks toob ta välja erisused õe ja eriõe tegevuste vahel, mis sõltub suuresti riiklikest vajadustest ja regulatsioonidest.

Ruth Estrin „Pereõe tegevusjuhendi täiendamine Eestisse sisserännanud moslemipatsientidele õendusabi osutamisel“, magistri õppekava arendusprojekt, 2021. Kultuuriliselt kompetentne ja kvaliteetne õendusabi on suure tähendusega miljonitele sisserändajatele, kes kasutavad erinevaid tervishoiuteenuseid Euroopas iga päev. Tuginedes õendusteoreetiku Madeleine M. Leiningeri kultuuridevahelise õenduse teooriale on Ruth uurinud välja pereõdede infovajaduse. Ta on täiendanud nende tegevusjuhendit nii, et see arvestaks moslemiusuliste kultuurilise tausta, uskumuste ja tavadega, millel on väga suur seos nende patsientide tervise ja paranemisega. Ruthi käsitletud teaduskirjanduse järgi võivad moslemite tavad nii tervist ohtu seada kui ka seda parandada või edendada. Projekt on nii mitmeski mõttes uuenduslik Eesti tervishoiu valdkonnas, sest teadvustab multi- ja interkultuurilisuse probleeme ja otsib neile lahendusi meie ühiskonnas.

Anžela Kaminskas „Õendusjuhipoolne toetus ja selle seosed õdede töörahulolu ning töölt lahkumisega“, magistritöö, 2020. Magistritöö annab olulist teavet eelkõige õendusjuhtidele. Kui õendusjuht väärtustab õe panust ja näitab üles hoolivust, ei soovi õde töölt lahkuda ja on igati pühendunud. Anžela läbiviidud uurimistöö annab oma tõenduspõhise panuse eestikeelsesse õendusteabesse, mis on eriti oluline ja tänuväärne juhendmaterjal üleeuroopalises tööjõu rände ja pideva nappuse kriisis tervishoius.

Reta Loodus „Tegevusjuhend intensiivraviõdedele täiskasvanud patsiendil intensiivravijärgse sündroomi ennetamiseks“, magistri õppekava arendusprojekt, 2023. Arendusprojekt on suure praktilise väärtusega ning on tänaseks leidnud tunnustust nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui ka Ida-Viru Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla õendusjuhtide poolt. Nende sõnul teavad intensiivravi õed küll sündroomi olemusest ja võimalikest ennetusmeetmetest, kuid siiani puudus tõenduspõhine ennetussüsteem, millele saaksid õed oma igapäevatöös toetuda. Just multi- ja interdistsiplinaarsuse osas on see arendusprojekt heaks näiteks intensiivõdede koostööst kliiniliste õdede, tervise õdede ja/või vaimse tervise õdedega mistahes saatusega patsiendi teekonnal. Magistritöö on heaks näiteks, kuidas koostada süstemaatiliselt õendustegevusjuhendit.

Age-Midrit Rohusalu ja Kadi Rätsep „Eriõe iseseisev ambulatoorne vastuvõtt postoperatiivsele katarakti patsiendile SA TÜK silmakliinikus“, magistri õppekava arendusprojekt, 2021. Eriõe iseseisva ambulatoorse vastuvõtu arendamise teema on väga aktuaalne. Magistritöö annab ühe tervishoiuasutuse näitel hea ettekujutuse sellest, kuidas eriõe iseseisvat vastuvõttu planeerida ja korraldada ning mis on oluline tervishoiuteenuse kättesaadavuse parendamise ning laiahaardelisema õendusteenuse osutamise seisukohast. Eriõdede kaasamine postoperatiivselt katarakti ehk hallkae patsiendi raviteekonda suurendab patsiendikeskset lähenemist ja teenuse kättesaadavust ning lühendab ravijärjekordasid.

Marie Mustmaa „2019. aastal Eesti meediakanalites avaldatud laste vaktsineerimist käsitlevate artiklite tonaalsus ning nende mõju laste vakstineerimisele riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinidega“, õe õppekava lõputöö, 2022.  Empiirilises lõputöös juhitakse tähelepanu veebimeedia rollile inimeste hoiakute kujunemisel. Maailmas, sh ka Eestis, on laste vaktsineerimine nakkushaigustesse langustrendis. WHO on laste vaktsineerimise trendi languse lisanud kümne kõige ohtlikuma teguri hulka, mis ohustavad maailma tervist. Lõputööst saab teada, kuidas veebimeedias avaldatud artiklite tonaalsus (positiivse-, neutraalse- või negatiivse sisuga artikkel) võib mõjutada näiteks lastevanemate otsust last vaktsineerida või mitte. Lõputöö on heaks näiteks, kuidas tervishoiutöötajad saaksid veebimeediat kasutades mõjutada inimesi tervislikumalt ja tervemalt elama.

Julia Komleva ja Loreida Liiv „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rakenduskõrghariduse erialade üliõpilaste hinnangud ja vaktsineerimisotsus COVID-19 suhtes ning seda mõjutavad tegurid“, õe õppekava lõputöö, 2022. Lõputöö on seotud väga aktuaalse teema ehk tervishoiutöötajate vaktsineerimisega. Uurimistöös kirjeldatakse läbi kvantitatiivse uurimisprotsessi tervishoiu kõrgkooli tudengite kui tulevaste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega seotud otsuseid ning seda mõjutavaid tegureid. Lõputöö on huvitav lugemine kõigile, kes tervishoiu kõrgkoolide üliõpilastega töö käigus, näiteks praktika juhendajatena, kokku puutuvad.

Esmakordselt esitati meile tunnustamiseks ka gümnaasiumi lõputöö raames läbi viidud uurimistöö. EÕLi teadustööde tunnustamise komisjon tunnustab tänukirjaga Anna-Maria Pilderit, kes viis 2022. aastal Nõo Reaalgümnaasiumis läbi uurimistöö teemal „Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravi osakonna töötajate seisukoht eutanaasia legaliseerimise võimalikkusest Eestis“. Kui õpilasel on plaanis tervishoiuga seotud erialavalik, soovitame teemat kindlasti põhjalikumalt uurida.

On rõõm, et meilt küsitakse sisendit gümnaasiumi uurimistööde läbiviimiseks. Hea meel on tõdeda, et noori huvitavad tervise ja tervishoiuga seotud teemad.

Palju õnne kõigile!

 

Viimased uudised

Õdede väärtus majanduses

Mida rohkem õdesid on ja jääb tervishoiud, seda rohkem on meil terveid inimesi.

Ohtlikud nakkushaigused on välditavad

Vaktsineerimine on väga tõhus meetod, millega kaitsta end vaktsiinvälditavate haiguste eest.

Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel

Kas riigiasutuste kehtestatud eesmärgid ja nõuded aitavad tagada, et tervishoiuteenused oleks kvaliteetsed?

(Raha)Investeeringud õdedesse

Kõik investeeringud, mis töötajasse tehakse, on vahetus seoses patsiendiga.

Jagades hoolt ja headust

Hooldaja töö nõuab suurt empaatiat, kannatlikkust ja oskust suhelda rahulikult ning mõistvalt.

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Eesti Õdede Liit tunnustab teadustöid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud.