Eelmise aasta lõpus ilmus ICNi uus eetikakoodeks. Olime seda pikalt oodanud, sest algselt lubati selle ilmumist juba 2020. aastal, kuid pandeemia lõi plaanid sassi. Eetika ja selle põhimõtted on õenduse alustala olnud alates õenduse sünnist.
Igapäevases keelepruugis viitab sõna „eetika“ küsimustele heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika üldisemalt puudutab seda, mida me ütleme või ütlemata jätame, mida me teeme või tegemata jätame, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetiliste teemade puhul on seega oht, et kui me ei sekku olukorda, mis on oma olemuselt ebaeetiline, siis võime ka ise minna eetiliste põhimõtetega vastuollu.
Koodeksi esimene osa keskendub õdede praktilisele tööle teenuse saajatega ja rõhutab, et õde vastutab üksikisikute, perekondade, kogukondade ja elanikkonna ees, kes vajavad õendusabi ja -teenuseid. Õendusabi peab juhinduma põhimõttest, et selle osutamisel tuleb arvestada inimõigustega ning osutatav abi peab olema teenuse saajale mõistetav, kaitsma isikuandmete konfidentsiaalsust ja inimese privaatsust. Uuendusena toob eetikakoodeks fookusesse õdede vastutuse kutse usaldusväärsuse kaitsmisel meedias (sh sotsiaalmeedias) – me oleme õed ka eraelus. Pakutav õendusteenus peab olema tõenduspõhine, inimkeskne ja seda ka olukorras, kus meie tervishoiusüsteemis kasutatakse üha rohkem tehisintellekti. Õdede ülesanne on jälgida, et uuendused ei tõrjuks kõrvale inimsuhteid.
Koodeksi teine osa võtab vaatluse alla õdede professionaalsuse, rõhutades õdede kohustust ja vastutust säilitada oma pädevus pideva kutsealase arengu ja elukestva õppe kaudu. Lisaks koputab eetikakoodeks ka õdede südametunnistusele – on oluline väärtustada iseenda vaimset ja füüsilist tervist, sest see on eelduseks kvaliteetse ja turvalise õendusabi osutamisele. Seista patsiendi huvide eest, kaasa rääkida hea töökeskkonna kujundamisel ning edendada patsiendiohutuse kultuuri oma töökohal on samuti iga õe kohustus. Eetikakoodeks toob välja ka olukorra, kus õde võib oma veendumustega seotud kaalutlustel keelduda õendusteenuse osutamisest, kuid ta on sel juhul kohustatud tagama siiski lugupidava ja õigeaegse teenuse osutamise.
Kolmas osa käsitleb kutsealast tegevust. Õde on õendusarenduslike tegevuste peamine eestvedaja ja osaleja, väärtustades tõenduspõhist praktikat. Vaid õde saab arendada aktiivselt oma kutseala, seega rõhutab eetikakoodeks kutseühenduste kaudu positiivse ja konstruktiivse töökeskkonna loomist, mis hõlmab kliinilist õendusabi, -haridust, -teadust, -juhtimist ja eestvedamist. Väga olulisel kohal arendustegevustes on teiste õdede ja kolleegidega tehtav koostöö, mis soodustab head töökeskkonda ja tõenduspõhise teabe kasutamist.
Viimasena käsitleb koodeks globaalset tervist. Õde väärtustab tervishoidu kui inimõigust ning seepärast on oluline, et õed panustaksid aktiivselt tervishoiupoliitika arendamisse nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Oma igapäevatöös peaks õde mõtlema ka keskkonna kaitsmisele ning analüüsima oma töö käigus võimalusi vähendada keskkonna kahjustamist. Õelt, kes panustab elanikkonna tervisesse oma töökohal, oodatakse aktiivsust ka ühiskondlikul tasandil.
Lisaks põhimõtete kirjeldustele on igas eetikakoodeksi osas soovitused, kuidas käsitletud teemasid oma ametikohal saab toetada. Soovitused on jagatud kolme gruppi: õed ja õendusjuhid, õpetajad ja teadustöötajad ning kolmandaks üleriigilised õdede liidud. Eetikakoodeks täidab oma eesmärki vaid siis, kui õendusvaldkonna spetsialistid seda mõistavad, selle omaks võtavad ja oma töö kõikides aspektides seda rakendavad.
Eesti Õdede Liit koostöös lahke annetajaga tõlkis ICNi eetikakoodeksi eesti keelde ja see on leitav siin.
