Õendusteadus

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis

2024. aastal võeti Eestis kasutusele 2. tüüpi diabeedi mittefarmakoloogiline ravijuhend, mille eesmärk on toetada süsteemset lähenemist elustiilisoovituste rakendamisel. Kuidas õed juhendit rakendavad ning millised on peamised takistused ja võimalused? 2. tüüpi diabeet on Eestis ja maailmas kasvav rahvatervise probleem, mis mõjutab rohkem kui 500 miljonit inimest. Eestis on diagnoositud ligi 100 000 juhtu, kuid tegelik levimus […]

Õdede kogemused ja takistused elustiilijuhendi rakendamisel diabeediravis Read More »

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane

Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada.  Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest

Kooliõde kui LGBTQ+ koolinoorte liitlane Read More »

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks.   Uurimistöö peamine eesmärk oli

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist Read More »

Kas õed tõesti ei taha õppida?

Eestis õigusruumi nõuete kohaselt peavad praktiseerivad õed osalema igal aastal vähemalt 60 tunni ulatuses täienduskoolitusel. Eesti Õdede Liidu 2024. aasta küsitlus näitas, et selle nõude täitis vaid 59% õdedest. Kas see võiks olla märk õppimissoovi puudumisest või millestki muust?  Oma 2025. aasta andragoogika magistritöös Tallinna Ülikoolis otsisin vastust küsimusele, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel

Kas õed tõesti ei taha õppida? Read More »

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu

Intensiivravi päästab üha rohkem laste elusid, kuid sageli jääb tähelepanuta ravi varjukülg – laste intensiivravijärgne sündroom. See on tõsine ja aladiagnoositud probleem, mis mõjutab sügavalt laste ja nende perede elukvaliteeti ning võib avalduda alles pärast haiglast lahkumist.  Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava vilistlased Jelena Filippova ja Regina Heinmets uurisid oma lõputöös „Laste intensiivravijärgne sündroom ja

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu Read More »

Terminitöö – töö õenduse kui valdkonna parema mõistmise ja nähtavuse nimel

Õdede oskuskeel sisaldab hulgaliselt oskussõnu ehk termineid, mida kutsetöö käigus pidevalt kasutatakse, mis on unikaalsed ehk kutse-/erialaspetsiifilised, ning mida teised tervishoiuspetsialistid ja patsiendid sageli ei tea ega mõista. Veel enam, ka õdede endi seas võib oskuskeele kasutus ja sellest arusaamine varieeruda, see ei ole aga ühise inforuumi ja enese tegevuse väljapoole selgitamisel sugugi hea. Kui

Terminitöö – töö õenduse kui valdkonna parema mõistmise ja nähtavuse nimel Read More »

Suitsiidist mõjutatud lähedaste tugigruppide mudel

Viimase kümnendi vältel on Eestis olnud ligikaudu 200 suitsiidi aastas – oleme saavutanud platoo, mis spontaanselt ei alane. Igast suitsiidist võib puudutatud saada kuni 135 inimest. Suitsiid lähikonnas muudab inimese haavatavamaks nii füüsilise kui ka vaimse tervise raskustele ning on omakorda suitsiidi riskifaktoriks. Möödunud aastal valmis Sotsiaalministeeriumis kauaoodatud dokument – Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava aastateks 2025–2028

Suitsiidist mõjutatud lähedaste tugigruppide mudel Read More »

Teadustööde tunnustuse laureaadid 2025

Eesti Õdede Liidu volikogu tunnustab ja tänab teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest järgmiste teadustööde autoreid: Triinu Kurvitsa ja Diana Virumäe magistritöö „Insuldijärgse kontroll-loendi (Post-Stroke Checklist) kohandamine Eestis kasutamiseks“, 2024. Eesti Tervisekassa auditist selgus, et insuldi läbipõdenute raviteekond Eestis on killustunud, mistõttu jäävad paljude patsientide ja nende lähedaste vajadused tähelepanuta. Inimkeskse tervishoiuteenuse pakkumise

Teadustööde tunnustuse laureaadid 2025 Read More »

Huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja tööga rahuloluga

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala üliõpilane Kätlin Soots uuris oma magistritöös, milline on huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja töörahuloluga õdede ja abiõdede seas. Õendus on eriline valdkond, kus hoolivus ja pühendumus mängivad keskset rolli. Uuringud on näidanud, et õdede hooliv käitumine aitab patsientidel kiiremini paraneda ja tõstab õendusabi kvaliteeti. Mida rohkem on õed oma tööga

Huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja tööga rahuloluga Read More »

Juhi ja kolleegide usaldamise seosed õdede pühendumisega patsiendile ja elukutsele

Üha paremad kvaliteedistandardid, tervishoiutöötajate koolituste areng ja kvaliteetsem praktika, rahvastiku vananemisega seotud suurenev nõudlus patsiendi hoolduse järele, patsientide ootused ja nende õigustega arvestamine – kõik see mõjutab tervishoiuorganisatsioonide olemust, mis peaks kajastuma õdede suuremas elukutsele pühendumuses. Teadmine sellest, millele töötaja pühendumus on suunatud, võib aidata õendusjuhtidel mõista töötaja rollivälist käitumist. See teadmine on hädavajalik tervishoiusüsteemis,

Juhi ja kolleegide usaldamise seosed õdede pühendumisega patsiendile ja elukutsele Read More »