Õendusteadus

Õdede oskuskeel sisaldab hulgaliselt oskussõnu ehk termineid, mida kutsetöö käigus pidevalt kasutatakse, mis on unikaalsed ehk kutse-/erialaspetsiifilised, ning mida teised tervishoiuspetsialistid ja patsiendid sageli ei tea ega mõista. Veel enam, ka õdede endi seas võib oskuskeele kasutus ja sellest arusaamine varieeruda, see ei ole aga ühise inforuumi ja enese tegevuse väljapoole selgitamisel sugugi hea. Kui

Viimase kümnendi vältel on Eestis olnud ligikaudu 200 suitsiidi aastas – oleme saavutanud platoo, mis spontaanselt ei alane. Igast suitsiidist võib puudutatud saada kuni 135 inimest. Suitsiid lähikonnas muudab inimese haavatavamaks nii füüsilise kui ka vaimse tervise raskustele ning on omakorda suitsiidi riskifaktoriks. Möödunud aastal valmis Sotsiaalministeeriumis kauaoodatud dokument – Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava aastateks 2025–2028

Eesti Õdede Liidu volikogu tunnustab ja tänab teadustööde hindamiskomisjoni otsuse alusel tõenduspõhise õenduse arendamise eest järgmiste teadustööde autoreid: Triinu Kurvitsa ja Diana Virumäe magistritöö „Insuldijärgse kontroll-loendi (Post-Stroke Checklist) kohandamine Eestis kasutamiseks“, 2024. Eesti Tervisekassa auditist selgus, et insuldi läbipõdenute raviteekond Eestis on killustunud, mistõttu jäävad paljude patsientide ja nende lähedaste vajadused tähelepanuta. Inimkeskse tervishoiuteenuse pakkumise

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise eriala üliõpilane Kätlin Soots uuris oma magistritöös, milline on huumori kui toimetulekumehhanismi seos väsimuse ja töörahuloluga õdede ja abiõdede seas. Õendus on eriline valdkond, kus hoolivus ja pühendumus mängivad keskset rolli. Uuringud on näidanud, et õdede hooliv käitumine aitab patsientidel kiiremini paraneda ja tõstab õendusabi kvaliteeti. Mida rohkem on õed oma tööga

Üha paremad kvaliteedistandardid, tervishoiutöötajate koolituste areng ja kvaliteetsem praktika, rahvastiku vananemisega seotud suurenev nõudlus patsiendi hoolduse järele, patsientide ootused ja nende õigustega arvestamine – kõik see mõjutab tervishoiuorganisatsioonide olemust, mis peaks kajastuma õdede suuremas elukutsele pühendumuses. Teadmine sellest, millele töötaja pühendumus on suunatud, võib aidata õendusjuhtidel mõista töötaja rollivälist käitumist. See teadmine on hädavajalik tervishoiusüsteemis,

2024. aastal Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise eriala magistritöös pealkirjaga „Kolleegide hinnangud soostereotüüpidele õenduses ja nende seosed tööga sobivuse ning tööga rahuloluga“ otsisin muu hulgas vastust küsimusele, kuidas julgustada mehi valima oma elukutseks õendust. Meessoost õdesid on kogu maailmas oluliselt vähem kui naissoost õdesid. Kuigi üha enam mehi otsustab karjäärivalikul õenduse kasuks, ei ole uudis, et õenduses