Üldhooldekodudes on hapraid eakaid ja multimorbiidseid hoolealuseid üha rohkem. Veel eelmisel aastal pakuti õe teenust vastavalt hooldekodu võimalustele. 2020. aastast rahastab õe teenust hooldekodus Haigekassa. Aluseks on õe või vastava teenusepakkuja olemasolu ning leping. Haigekassa oli enne eriolukorda tervishoiuteenuse lepingu sõlminud 54 teenusepakkujaga ning sellega katnud ligi 1/3 teenuse vajajatest ehk ligi 3300 abivajajat 9000st.
Võib mõelda: andke aega atra seada. Praktikud aga ütlevad, et praegu kehtestatud tingimused ei võimalda kvaliteetset õendusteenust üldhooldekodus pakkuda. Peamine mure – õdede puudus – kummitab paljusid valdkondi. Õe teenuste pakkumiseks on vaja nii oskusi, iseseisvat otsustuspädevust, koostööd konkreetse inimese perearstiga kui ka vahendeid – sidumismaterjali, abivahendeid, ühekordseid tarvikuid. Praegune rahastusmudel toetab pigem ajas tagasiminekut: ühekordsete vahendite varu või eriolukorras isikukaitsevahendite ostu see mudel ei võimalda.
Hooldekodude töötajaid on juhendatud tegutsema koroonaviiruse kahtluse või haigestumise korral, kuid kui isikukaitsevahendeid pole, siis on õpetusest vähe kasu. Õde toimetab hooldekodus koos hoolduspersonaliga ja tema töö tulemus oleneb suuresti nii hooldustöötajast, kokast, koristajast kui ka kojamehest, eriolukorra tingimustes veel eriti.
Õe töö hooldekodus vajab toetust – digilahendusi, kord aastas puhkust ja regulaarset täienduskoolitust, asendajat nii puhkuste kui ka haiguste perioodiks. Õendusteenusele hooldekodus on nõuded esitatud, kuid patsiendisõbraliku ja kvaliteetse töö tegemiseks ei piisa vaid nõuetest, vaja on ka võimalusi, nii töötingimusi kui ka meeskonda, kelle hoolde jätta hooldekodu elanikud nendeks tundideks, kui õde valves ei ole. Täna tuleb valida, mida üldse on võimalik rakendada. Abivajajad ootavad päris teenust, pakutakse aga vaid osalist lahendust.
Hooldekodus pakutavate teenuste heal tasemel toimimine on erakordselt tähtis, arvestades eakate arvu kasvu, hooldusvajaduse suurenemist ning teenusel viibivate eakate suuremat haavatavust. Eriolukorra tõttu on hooldekodudes viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet, mõjutades tervist ja üldist toimetulekut. Väga oluline on, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge. Hooldekodude õendus- ja hoolduspersonali töökoormus on suur. Eriolukorra pinge, nakatumisoht, vahendite puudus jms tekitab pingeid veelgi, stressi töö tegijatele, hooldekodu elanikele ja nende lähedastele. Töötajad peavad pakkuma psühholoogilist tuge kõigile. Tuge saavad pakkuda aga vaid selleks ette valmistatud töötajad.
Õe teenuse rakendamine hooldekodus on positiivne, kuid paraku vaid poolik samm. Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on vajalik tagada õe ja hooldustöötaja pädevuspiiride, vastutuse ja oskuste, sh väljaõppe nõuete paikapanek ja vastavus. Veelgi parem oleks liikuda edasi ideega lahutada keerulisemate terviseseisunditega hooldekodude elanikud vähem keerulisematest – luua õendushaigla ja hooldekodu vahele õenduskodu.
