Erik Edgar Kiisküla: Soomes hinnatakse töö- ja puhkeaja tasakaalu

Erik Edgar Kiisküla läks Eestist 2011. aastal Helsingisse tööle, et oma õekarjäärile Tartu Ülikooli Kliinikumis vaheldust tuua. Esimesed kuus aastat töötas ta erakliinikus dialüüsiõena, kuid viimased neli aastat on ta töötanud dialüüsiõena Helsingi riikliku haigla erakorralise neerupuudulikkuse osakonnas. 

Kuidas näeb välja õe tööpäev Soomes?

Iga päev on erinev, sest tööpäeva tempo varieerub: vahel on palju patsiente ja väga kiire ning siis jälle on vähem patsiente ja tööpäev rahulikum.

Soomes ei tehta 24-tunniseid vahetusi, vaid ööpäev on jagatud kolmeks vahetuseks: hommikune, õhtune ja öine. Ka kiirabi ei tee siin 24-tunniseid vahetusi. Meie haiglas on hommikune vahetus 7.30–15.00, päevane vahetus 13.00–20.30 ja öine vahetus 20.00–7.45.

Lühemad vahetused on inimese tervise seisukohalt mõistlikumad. Kui tööpäev on intensiivne, siis on suur vahe, kas töötad kaheksa tundi või kaksteist tundi järjest või veelgi kauem.

Eestis on küllalt tavapärane, et õde töötab mitmel ametikohal. Kui tavapärane see Soomes on?

Kümne aasta jooksul, mis ma olen siin töötanud, ei ole ma kohanud õde, kes töötaks lisaks oma põhitöökohale veel mujal.

Soomes on töö eest saadav palk piisav ning puudub vajadus mitmel kohal töötada.

Töötervishoid jälgib inimeste töövõime jätkusuutlikkust ning probleemide ilmnemisel reageeritakse kohe. Näiteks kui inimene võtab liiga tihti haiguslehte või tema töökvaliteet on langenud, siis on see märk, et töötajal ei ole kõik hästi. Tööandja, töötervishoiuarst ja töötaja saavad kokku ning koos uuritakse ja arutatakse, kas töö on liiga koormav, kas töökoha teviseriskid on realiseerunud või on töötajal mõni muu probleem.

Soomes hinnatakse töö- ja puhkeaja tasakaalu. Kui ilmnevad esimesed märgid, et sellega on asjad korrast ära, siis tegeletakse probleemiga varakult.

Kui rahul olete oma töötingimustega? 

Mina olen rahul. Hindan väga, et saame töögraafikuid ise teha. Saame avada kogu osakonna töögraafiku, kus värvikoodidega on paika pandud, kuhu on õdesid juurde vaja ja kus neid on piisavalt. Kõik saavad ise valida sobiva vahetuse nii, et määratud töötundide arv tuleb kuu lõpuks kokku.

Meie osakonnas on õnneks ka palju inimesi, kes soovivad vabatahtlikult öövalveid teha, mis tähendab, et need, kes ei soovi või ei saa, ei pea öövalveid tegema.

Missuguseid hüvesid pakub tööandja?

Haigla sööklas on toit töötajatele soodsam. Lisaks jagatakse meile vautšereid, mida saab kasutada spordi tegemiseks, kultuuriasutuste külastamiseks või massažiks. Vautšereid jagatakse paar korda aastas. Vautšer, mis anti eelmise aasta lõpus, oli 200 euro väärtuses.

Koroonaaeg on tervishoiutöötajatele olnud äärmiselt pingeline. Missugust abi pakutakse õdedele ülekoormuse ja vaimse pingega toimetulekuks?

See aeg on tõesti olnud pingeline eriti infektsiooni- ja intensiivravi osakonna töötajatele. Õdesid on ka lahkunud ametist koroonaviiruse ja sellega kaasnenud pingete tõttu.

Koroonaajal on kõigil töökoormus suurenenud ja inimesi on puudu ning on tekkinud ületundide tegemise vajadus. Kui õele pakutakse ületunnitöö tegemise võimalust ja õde otsustab sellest keelduda, sest tunneb, et ei jaksa ja vajab puhkust, siis keegi ei pane seda pahaks ega pea vimma. Inimesel ei jää süütunnet, et ta ei võtnud ületööd vastu. Soomes on töökultuur, kus ületööst keeldumine ei tekita lisapingeid kollektiivis, vaid kõik saavad aru, kui vajatakse puhkust.

Vaimse tervise probleemide korral saab pöörduda töötervishoiuarsti või -õe poole.

Mis iseloomustab õe tööd Soomes?

Soomes on õe ametil positiivne maine ja meie tööd hinnatakse. Mäletan, et märkasin kümme aastat tagasi siia tööle tulles, et Soomes on arstide ja õdede vaheline suhtlus vabam ning teineteist hinnatakse. Kui kuskil seltskonnas tuleb jutuks, et töötan õena, siis vaadatakse tunnustava pilguga.

Missugused on olnud viimased arengud Soome õenduses? 

Viimane suurem muutus puudutas kõiki tervishoiutöötajad. Valmis sai patsiendiportaal, mis oma olemuselt sarnaneb Eesti patsiendiportaaliga. Tervishoiutöötaja saab sealt vaadata patsiendi terviseandmed, millal patsient käis viimati vastuvõtul, missugused uuringud talle tehti, nende tulemusi jne.

Missugused on akuutsemad probleemid, mis vajavad kiiret lahendust?

Nagu Eestiski on meil õdede puudus. Ka Soomes oli õdesid puudu juba enne koroonakriisi, kuid nüüd on puudujääk veelgi süvenenud.

Missuguseid muutusi õed ise Soomes ootavad?

Kuigi Eestiga võrreldes on õe palk Soomes korralik, ootavad ka siinsed õed tegelikult palga kasvu. Arutlusel on olnud palgatõus või töötundide vähendamine. Otsuseid veel ei ole, aga need on arutlusel olevad teemad.

Kui eestlastest töötajad otsustaksid Soome tervishoius töötamise lõpetada ja Eestisse tagasi tulla, kas Soome tervishoid peaks sellele vastu?

Pigem arvan, et ei juhtuks midagi. Soome tervishoiusüsteem on hästi organiseeritud ega ole sõltuv eestlaste siin töötamisest.

Samuti on vist läbi saanud Eesti õdede töötamise tippaeg Soomes. Paljud õed on Eestisse tagasi läinud.

Kirjeldage, missugused on Soomes õdede täiendõppevõimalused.

Tööandjad soosivad täiendõpet ja see on Soomes hästi korraldatud. Läbisin siin nefroloogia spetsialisti õppe. Õpe kestis aasta aega ning loengud toimusid kord kuus ning ülejäänud aeg oli iseseisvaks õppeks planeeritud. Minul ei olnud töö kõrvalt seda raske läbida.

Eestis töötab õenduses väga vähe mehi. Kuidas on lood Soomes? 

Jah, Eestis on tavapärane, et õe tööd teeb enamasti naisterahvas. Soomes sellist vahetegemist ei ole ja on tavapärne, et õe tööd teevad nii mehed kui ka naised, mistõttu ongi Soomes rohkem meesõdesid.

Mida ütleksite nendele Eesti õdedele, kes kaaluvad Soome tööle tulekut?

Eestlastel on lihtne Soome tööle tulla, sest eestlasi tuntakse töökuse ja kõrge töömoraali pärast. Oluline on osata soome keelt nõutud tasemel, et tööga hakkama saada.

Kas eestlased võetakse hästi kollektiivi vastu?

Eelkõige sõltub see inimesest endast. Inimene, kes suhtub oma töösse tõsiselt ja kolleegidesse hästi, võetakse ka kollektiivi hästi vastu. Samas tuleb arvestada, et Soome inimesed on väga kinnised ja reserveeritud. Soomlastel läheb uue inimesega kohanemiseks rohkem aega kui eestlastel.

Rahast viisakas seltskonnas ei sobi rääkida, kuid siiski, kui palju teenib õde Soomes?

Soome õdedel on kuupalk, mitte tunnipalk. See on kokkulepitud põhipalk, millele lisandub täiendav tasu tööstaaži pealt. Mina saan lisatasu kümneaastase tööstaaži pealt ja kui olen 15 aastat töötanud, siis lisandub täiendav tasu.

Põhipalgale lisanduvad öö- ja nädalavahetuste ja pühade ajal töötamise lisatasud. Kui õde kutsutakse teist töötajat asendama ja õde võtab selle töö vastu, siis makstakse talle lisaks ületunniöö tasule veel väljakutsetasu.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.