Minu teekond Eesti Õdede Liidus algas 2014. aastal. Värske õendustudengina võlus mind kohe võimalus kuuluda õdesid ühendavasse organisatsiooni ning osaleda harivatel koolitustel. Peagi mõistsin, milline käegakatsutav roll on õdede liidul kollektiivlepingu läbirääkimistel. Usun, et kõik täna tervishoius töötavad inimesed oskavad hinnata seda palgatõusu ja töötingimuste paranemist, mis on aastate jooksul ühiselt saavutatud. Ent töö ei ole veel tehtud.
Õdede liit on loodud juba 1923. aastal ning toetub professionaalsusele, hoolivusele, inimkesksusele ja koostööle. Ajakirja kevadnumbrist leiate mitu lugu, mis toovad esile koostöö olulisuse. Nii aasta õe kui ka aasta hooldustöötaja tiitlikandjad rõhutavad meeskonnatöö tähtsust ja leiavad, et tiitel kuulub kogu neid toetavale meeskonnale.
Tänu meeskonnatöö oskusele ja toetavatele kolleegidele oleme vastu pidanud kasvava surve ja töökoormuse all. WHO on tabavalt öelnud, et õed on tervishoiu selgroog. Et see selgroog püsiks tugev, vajavad töötajad õiglasi tingimusi ja ruumi enesehooleks. Enda tervise hoidmine on vaieldamatu eeldus selleks, et suudaksime tagada patsiendiohutuse ja kvaliteetse teenuse.
Minu järgmise viie aasta prioriteet on koormusnormide kehtestamine. See on vajalik nii õdede kui ka hooldustöötajate läbipõlemise vältimiseks. Lisaks on ilmselge, et liiga suure patsientide arvu korral ei suuda me tagada inimkeskset lähenemist ega kvaliteeti – see on ohtlik pinnas ravivigadeks. EÕLi paar aastat tagasi läbiviidud küsitlusest selgus, et statsionaaris peetakse päeval mõistlikuks kuus-seitse patsienti õe kohta, öösel kindlasti mitte üle kümne. Pean eluliselt oluliseks viia koormusnormid kollektiivlepingusse. See kaitseb töötajaid ülemäärase koormuse eest ja annab selge raamistiku personali planeerimiseks.
Teine kriitiline suund on elukestev õpe, sest professionaalsuse hoidmiseks on enesetäiendus hädavajalik. Õdede liit võtab enda kanda tugeva koolitaja rolli, pakkudes tasuta sisukaid täiendkoolitusi oma liikmetele. Elukestev õpe hõlmab ka õppimist enda ja teiste vigadest. Vea tunnistamine on meie tugevus, mis ei vaja hukkamõistu, vaid toetavat keskkonda, et targemana edasi liikuda.
Rahvusvaheline Õdede Nõukogu on seadnud 2026. aasta õdede päeva fookuse sellele, et võimestatud õed päästavad elusid. „Võimestatud“ on sõna, millest igaüks võiks leida midagi endale omast. Minule tähendab see deviis seda, et eneseteadlik, oma füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsev inimene suudab toetada teist inimest tema tervise teekonnal. Ennast hoides hoiame ka teisi. Ilusat õdede päeva meile kõigile!