Lea Malk töötab Kuressaare haigla operatsiooniplokis hooldustöötajana. Ta on omandanud hooldaja kutse Kuressaare Ametikoolis ning on töötanud ka hooldekodus ja haigla intensiivravi osakonnas. Ta on õpihimuline ja pidevalt ennast arendav hooldustöötaja, kes on hinnatud partneriks mitmesuguste operatsioonide tegemisel.
Mis tõi teid hooldaja töö juurde?
Sattusin kooliajal tööle hooldekodusse ja juba toona, verinoorena, tundus töö eakatega huvitav. See tundus teistsugusena ja andis võimaluse aidata. Kui kooli lõpetasin, läksin siiski muid ameteid õppima, kuid hooldustöötaja töö jõudis ise minu juurde tagasi. Just siis, kui saabus aeg noorima lapse kõrvalt tööle tagasi minna, otsiti lähedalasuvasse hooldekodusse töötajaid ning mind kutsuti sinna tööle. Läksin proovipäevale ja kui olin kolm tundi tööl olnud, toodi leping.
Milliseid töid olete hooldustöötajana teinud?
Esmalt töötasin seitse aastat hooldekodus vanuritega. Selle kõrvalt omandasin ka hooldustöötaja kutse ning läbisin erinevaid kursuseid õendusabi teemadel. Olen pidevalt hoolitsenud selle eest, et end erialaselt täiendada. Eks see ole ka üks põhjuseid, miks mind ühel hetkel Kuressaare haigla intensiivravi osakonda tööle kutsuti. Viimased kolm-neli aastat olen töötanud juba haigla operatsiooniplokis.
Milles seisneb teie praegune igapäevatöö?
Olen operatsiooni ajal operatsiooniõe parem käsi – annan õele kätte vajalikud vahendid ja toetan teda. Samuti on minu ja kolleegide teha patsiendi operatsiooniplokki vastu võtmine, lauale panemine ning temaga suhtlemine enne operatsiooni. Tihti on vaja patsienti rahustada ja selgitada, mis teda ees ootab. Kui operatsioon on tehtud, aitame patsiendi voodisse tagasi ja puhastame operatsioonitoa.
Kui palju mõjutas teie tööd koroonaaeg?
Operatsioonitoa töö ei jäänud ka kõige raskemal koroonaajal seisma. Väga palju oli erakorralist tööd. Osa täiendavast tööst oli põhjustatud ka sellest, et patsientide seisund halvenes plaanilise ravi peatamise tõttu ja mitmete patsientide tervislikud seisundid nõudsid erakorralist sekkumist.
Milliseid operatsioone Kuressaare haiglas tehakse?
Me teeme peaaegu kõike alates proteeside panemisest kuni silmalaulõikusteni välja. Kuressaare haiglas käivad paljud külalisarstid mandrilt erinevaid lõikusi tegemas, aga ülejäänud operatsioonitoa meeskond on kohapealne. See tähendab, et peame hoidma end pädevatena hästi paljudes valdkondades. Selleks, et minust oleks võimalikult palju kasu, pean olema lõikuse ajal mõttega kaasa töötama ja mõtlema ette järgmistele etappidele ning sellele, mida õde võiks järgmisena vajada.
Kuna lõikused on väga erinevad, ei teki siin erilist rutiini. Pidevalt peab end uute teemadega kursis hoidma ja erinevateks olukordadeks valmis olema. Endal peab ka suur huvi olema, et end erinevate valdkondadega kursis hoida.
Kui palju võtate endaga tööd koju kaasa?
Üldiselt suudan end pärast tööpäeva nii hästi tööst välja lülitada, et kui õhtul keegi küsib, milliseid lõikuseid täna tegime, ei tulegi kohe meelde. Mõnikord ikka jääb mõni patsient teistest enam meelde, aga üldiselt tuleb vabal ajal end töistest mõtetest välja lülitada, sest muidu põleb kiirelt läbi. Minu õnneks pakub kodus pereelu palju tegevust ja polegi aega tööle mõelda.
Millised on teie töö raskeimad hetked? Mis aitab nendega toime tulla?
Hooldekodus oli raskeid hetki rohkem, sest inimesed tulid sinna enamasti elu viimasteks vähesteks päevadeks. Samuti oli raskem intensiivravi osakonnas. Operatsiooniplokis on raskeid hetki vähem, aga töö ikkagi pingeline. Samas on siingi raskeid hetki, kui peab näiteks väikseid lapsi lohutama.
Kindlasti aitab raskete hetkedega toime tulla tunnustus. Meil on ette tulnud olukordi, kus patsient on enne operatsiooni endast väljas, nutab meeleheitlikult, hoiab uksest kinni ja ei taha operatsioonituppa tulla. Inimesele rahulikult lähenedes, olukorda inimlikult selgitades oleme pea alati jõudnud selleni, et patsient on rahunenud. Selliste olukordade järel on arstid ikka tunnustavalt küsinud, et kuidas ma seda küll suutsin. Aeg-ajalt helistavad patsiendid või nende vanemad tänamiseks ning ka teiste osakondade kolleegid kiidavad. See annab põhjuse edasi pingutada ja näitab, et teen õiget asja.
Kuidas te tööst puhkate?
Tööst aitavad mul puhata minu kolm koera, kellega armastan metsas jalutamas käia. Samuti meeldib mulle väga küpsetada, eriti leiba teha. Ka koduaias toimetamine aitab puhata. Kui on vähegi aega ja võimalust, tegelen oma kõige armsama hobiga – käin sukeldumas. Seda muidugi eelkõige soojades meredes. Mõnikord lähengi nädalaks reisile ja ei teegi sel ajal eriti midagi muud kui käin sukeldumas. Sukeldumine annab võimaluse kõik muud mõtted välja lülitada ja keskenduda sellele hetkele. Kodus ei õnnestu see kunagi piisavalt hästi.
Mis valmistab töö juures kõige rohkem rõõmu?
Eelkõige meie suurepärane kollektiiv ja see tunne, et oled osa suurest meeskonnast. Meile meeldib korraldada koos väikseid istumisi tähtpäevade puhul ja võtta ühiseid hetki. Samuti proovime meeskonnaga alati käia Eesti Õdede Liidu üritustel. Töö pakub rõõmu ja põnevust oma vaheldusrikkusega, millest ennist juba rääkisin.
Kas tunnete, et hooldustöötajaid hinnatakse piisavalt?
Mulle tundub, et hooldustöötajaid tihti ei märgata. Meie haigla õed küll teavad, et ilma hooldustöötajateta ei ole korralikku tervishoiu meeskonda, kuid paljud inimesed isegi ei tea, et selline ametikoht on haiglas olemas. Samuti on vähe neid, kes soovivad hooldajana töötada. Olgem ausad, see töö on üsna raske ja ei ole ka väga prestiižne, aga samas patsientidele väga vajalik.
Mis tunded ja mõtted teid valdasid, kui kuulsite, et teid on valitud Aasta hooldajaks?
Esmalt tekkis hulk küsimusi: millega ma selle ära teenisin, kes mu kandidatuuri esitas ja miks. See tuli minu jaoks täieliku üllatusena ja oli väga armas. Samas mõtlen, et kindlasti on minust paremaid hooldajaid. Aga iga tunnustus on muidugi tänuväärne, teeb tuju heaks ja paneb rohkem pingutama. Tänu sellele saad aru, et teed õiget asja.