Aasta õde 2022: Laura Oisalu

Laura Oisalu töötab Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus ning Sensus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia keskuses vaimse tervise õena. Ta on magistrikraadiga eriõde, kelle uurimis- ja tööalane erihuvi on seotud sõltuvushäiretega patsientidega. Tema eestvedamisel loodi Pärnu Haiglas vaimse tervise õe vastuvõtt ravimisõltuvusega patsientidele – Eestis ainulaadne teenus. Lisaks osaleb Laura õendusvaldkonna juhendite väljatöötamisel ning viib läbi koolitusi elanikkonnale ja perearstidele.

Millised emotsioonid valdasid sind, kui kuulsid, et said aasta õe tiitli?

See tuli väga ootamatult ja esimese hooga mõtlesin, et uudisest teatanud Gerli Liivet teeb nalja. Ma olen õena töötanud suhteliselt lühikest aega, aga tavaliselt saab selle tiitli keegi, kes on õenduses ikka 15-20 aastat töötanud. Kui mõistsin, et tegemist ei ole naljaga, siis  olin enda üle väga uhke ja see oli lausa tiivustav. Ma ei ole kunagi teinud midagi tunnustuse saamise pärast, aga kui tunnustatakse, siis on see väga armas. See annab kinnitust, et teen õiget asja.

Milles sinu igapäevatöö seisneb?

Töötan kahes kohas: Pärnu haiglas ja Sensuse erakliinikus. Haiglas teen iseseisvaid vastuvõtte sõltuvushäiretega inimestele. Üks päev nädalas olen alkoholitarvitamise häiretega inimeste päralt programmi “Kainem ja tervem Eesti” raames. Teise päeva nädalas tegelen muredega, mis põhjustatud muudest sõltuvusainetest – peamiselt ravimid – uinutid, rahustid ja valuvaigistid, aga ka erinevad mõnuained nagu amfetamiin ja kokaiin.

Lisaks töötan Sensuse erakliinikus, kus on väga lai spekter abivajajaid. Palju on gümnaasiumiealisi noori. Näen töös selgelt, et COVID on oma jälje jätnud, aga ka nutiajastu mõjutab noorte vaimset tervist. Samuti võib pilt kaaslaste elust olla tänu sotsiaalmeediale illusoorne ja seega on keeruline jõuda arusaamiseni, mis on „päris“, mida elus tahame ja kuidas selleni jõuda.

Kuidas saab vaimse tervise õde patsiente aidata?

Ma tegelen palju elustiilinõustamisega. Vaatame üle, et patsiendi toitumine, uni ja füüsiline aktiivsus oleksid tasakaalustatud. Vaimse tervise õed tegelevad suuresti käitumusliku poolega vaimsest tervisest. Vaimne ja füüsiline heaolu on omavahel väga selgelt seotud: näiteks ärevuse puhul pulss kiireneb, hakkame higistama ja keha läheb pingesse. Samuti võivad mitmed kehalised vaegused tekitada vaimse tervise murede sümptomeid: liiga harva süües läheb veresuhkur väga madalale ja see võib tekitada ärevust.

Lisaks füüsilise poole selgitamisele aitavad vaimse tervise õed ka mõttevigade tuvastamisel jm. Ma olen lisaks vaimse tervise õe õppele läbinud ka kognitiivse käitumisteraapia koolituse ning hetkel olen õppimas dialektilist käitumisteraapiat. See annab mulle võimaluse aidata patsiente erinevate praktiliste tehnikatega.

Milliseid müüte vaimse tervise teemade kohta olete töös pidanud ümber lükkama?

On levinud müüt, et alkohol aitab uinumisele kaasa. Sellest tulenevalt hakatakse õhtuti alkoholi tarbima, aga tulemuseks on tegelikult veel suurem väsimus, sest alkohol ajab sassi une struktuuri. Meie uni on väga selge struktuuriga ja kui see järjestus läheb sassi, on tagajärjeks öised ärkamised, sageli mikroärkamised, mis toob kaasa hommikuse väsimuse, me ei puhka end välja. Kui seda inimestele selgitada ja õhtune alkoholi tarbimine lõpetada, ööuni paraneb ning enesetunne muutub juba paari nädalaga paremaks. Kui on parem ärgata, on omakorda ka suurem motivatsioon alkoholi tarbimist vähendada. Üldiselt ongi vaimse tervise muresid lihtsam hakata lahendama füüsilise poole pealt. Väikeste käitumuslike nippidega saab enesetunde palju paremaks muuta.

Millal vajab patsient psühholoogi või psühhiaatri abi ja millal piisab vaimse tervise õest?

Mitmetel puhkudel piisab patsiendile vaimse tervise õe vastuvõttudest. Kui patsiendi probleem on sügavam, kaasame ravimeeskonnas psühhiaatri ja vajadusel ka psühholoogi. Psühhiaater määrab ravi, aga tema juures käiakse suurema intervalliga. Ravi jälgib ja motivatsiooni aitab hoida peamiselt vaimse tervise õde. Psühholoog tegeleb süvitsi keerulisemate vaimse tervise muredega nagu lapsepõlvetraumad jmt. Vaimse tervise õde on tema raviteekonnal algusest lõpuni kaasas.

Sageli ei tea patsient ravi alguses ise ka, kust probleem pärineb. Paljud blokeerivad tunded lihtsalt ära. Üldiselt kulub probleemide tuumani jõudmiseks mingi aeg. Spetsialistina on kõige olulisem luua hea terapeutiline suhe – saada hea kontakt. Avatud suhtlemist ja olukorra lahendamist piirab tihti aga häbitunne oma käitumise, sõltuvuse või probleemi pärast. Ei julgeta ka endale otsa vaadata, aga alguspunkti teada saamiseks tuleb seda teha. Seda ei pea aga tegema üksi, vaid meie, vaimse tervise spetsialistid, olemegi selleks olemas, et inimesi aidata.

Vaimselt terve olemine tähendab erinevate inimeste jaoks natuke erinevaid asju. Kuidas sina seda defineeriksid?

Selles on palju komponente. Kindlasti on olulised suhted – head peresuhted ja rahuldust pakkuvad sõprussuhted. Väga oluline indikaator on ka uni: kas magatakse öösel välja, ärgatakse puhanuna. Samuti on oluline regulaarne tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus. Olulised on ka hobid, mis meeldiksid ja millega oleks aega tegeleda. Ka töö peab olema selline, mis meeldib. Oluline on, et kõike oleks parasjagu ja ei jääks millessegi kinni.

Kindlasti on oluline mõista, et hea vaimne tervis ei tähenda seda, et oleks kogu aeg hea olla. Elus ikka asjad kõiguvad, aga oluline on tulla toime ka keerulistel hetkedel. Selleks on oluline, et baas – uni, toitumine, suhted, füüsiline aktiivsus, töö ja hobid – oleksid korras.

Millist vaimse tervise nõu annaksid oma õdedest kolleegidele?

Tuleb jälgida töö ja puhkuse vahekorda. Tuleb vaadata, et puhataks korralikult välja ja magataks piisavalt. Kui on unega probleeme, siis tuleb sellest pihta hakata. Kindlasti tuleb harjutada ka „ei“ ütlemist ja meeles pidada, et isegi siis, kui töö on väga tore, ei tohi seda olla liiga palju. Positiivne stress on ka stress. Viimast oskan öelda ka omast kogemusest – ma ise kaotasin end meeldiva ja põneva töö sisse ära ning sain ühel hetkel aru, et pean tasakaalu hoidmiseks lõpetama statsionaarse töö. Õde on abistav elukutse, aga seejuures ei tohi jätta ennast abita.

Kuidas sa ise elus tasakaalu hoiad?

Ma olen Naiskodukaitse Vändra jaoskonna liige. Seal toimuvad erinevad sündmused, mida aitan korraldada või millest võtan osa. Vabal ajal mängime kaaslase ja lastega geopeitust, discgolfi ning avastame põnevaid Eestimaa kohti. Samuti naudin väga jalutamist, nii üksi kui kaaslastega.

Mulle meeldib ka lugeda ja olen Vändra lugemisklubi liige. Klubi liikmed loevad igal kuul läbi ühe raamatu, mille üle toimub seejärel klubi sees arutelu. Viimati pakkus põnevat ilukirjanduslikku elamust raamat „Eneseabimõrvad“, mis annab omapärase vaate vaimse tervise nõuannetele. Populaarteaduslikest raamatutest naudin Jaan Aru ning Katrin Saali-Sauli teoseid.

Pikemat lugu aasta õe Laura Oisaluga saab lugeda Eesti õe ajakirja suvenumbris. 

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.