Aasta tegu 2022: PAI kampaania

Aasta tegu 2022 on PAI kampaania. PAI on kodanikualgatus, mis kutsuti ellu keset pandeemiat. Kampaania eesmärgiks oli teha silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötajatele, kes ennastohverdavalt hoolitsesid Eesti inimeste tervise eest. Kampaania meeskonda kuulusid: Meelis Kubits (idee autor, suhtlus annetajatega, kommunikatsioon), Katri Link (suhtlus partneritega), Siiri Rannama (raamatupidamine, Kuressaare Haigla Toetusfond), Eva Võssotskaja (kommunikatsioon) ja Krista Must (kommunikatsioon).

PAI kaartide üleandmine TÜK-is

Kuidas sündis PAI kampaania idee?

Meelis Kubits: Minu juures käis 2021. aasta alguses üks härrasmees, kes juhtis õdede ja hooldustöötajate olukorrale tähelepanu. See ei olnud mulle algselt lõpuni arusaadav mure, aga mingil hetkel plahvatas, et kui tekitada sünergia turismi- ja kultuurisektoriga, siis võiks annetuste kogumisel olla mõte. Lihtsalt jagada raha või anda diplomeid, ei tundunud huvitav. Selleks ajaks, kui „meie inimene Havannas“ Gerli Liivet ütles, et kokku on sihtgrupis 18 tuhat inimest, siis oli juba hilja rongilt maha hüpata ja tuli mõelda, kuidas asi viisakalt ära teha. Ühiskonnas oli olemas suur nõudlus sellise kanali järele, sest paljud soovisid aidata, tunnustada, veeti banaane ja pizzasid, meie lõime aga logistilise keskkonna, kus säilitati kõigi osapoolte väärikus ja õed ise olid lõpuks need, kes aitasid. Oli selline win-win lugu.

Mida soovisite kampaaniaga saavutada?

Meelis Kubits: Suures plaanis oli meil kolm eesmärki. Esmalt avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu suunamine tervishoiusüsteemis toimuvale, õdede ja hooldustöötajate olukorrale, ametite väärtustamise vajadusele. Teine eesmärk oli võimaluste piires tunnustada kõiki nende väärt ametite esindajaid väikese komplimendiga, milliseks lõpuks kujunes 50 euro suurune kinkekaart. Ja kolmas oluline eesmärk oli elavdada meie majandust, suunata annetuste kaudu kogutavad vahendid õdede ja hooldustöötajate valikute kaudu edasi kiratsenud turismi-, meelelahutus- ja kultuurisektorisse.

Kui lihtne oli kampaaniale koostööpartnereid leida?

Katri Link: Alguses kindlasti mitte. Iga uus asi tahab tõestamist, aega, uste kulutamist, veenmist, et teed õiget asja, et sind võib usaldada, et sa tead, mida sa teed. Kuid kui esimesed toetajad olid nö paadis ja pall veerema hakkas, siis mingil hetkel liikusime edasi juba nagu lepase reega, nagu öeldakse. Mõnes mõttes tuleb meie kalli Eesti väiksus meile kodanikualgatuste vedajatena ja heategevuses kasuks – info oluliste algatuste, kaasalöömisvõimaluste ja muu osas liigub kiirelt ja sujuvalt ja oleme siin omavahel nii hästi ja tihedalt seotud, et igast inimesest, kellega oleks vaja tutvuda, kellega ühendust saada, keda tahaks kaasata, oleme me tegelikult maksimaalselt vaid mõne teise eestlase kaugusel. Osalenud aastate eest heategevuses Ühendkuningriigis, oskan meie enda riigi tugevusi ja plusse palju enam hinnata.

Kui suurt kampaaniat alguses plaanisite? Kui suureks see lõpuks kujunes?

Meelis Kubits: Me arvestasime võimalusega, et kui kõik sihtgruppi kuuluvad inimesed soovivad PAI kaarte saada ja kõik need ka realiseeritakse, on meil vaja koguda annetusi suurusjärgus 800 000 euro eest. Reaalelus kogusime üle 680 tuhande ja annetajatel oli valmisolek seda numbrit kasvatada, juhul kui selline nõudlus oleks olnud.

Kuidas kampaania annetajate poolt vastu võeti?

Meelis Kubits: Ma ei tea ühtegi õnnetut annetajat. See oli kindlapeale selline kampaania, kus panustajal oli vähemalt sama hea meel, kui kinkekaardi saajal. Selles on mõttes on see täielik edulugu, nii peabki heategevus toimima.

Mis oli suurim väljakutse?

PAI kaartide üleandmine PERH-is

Katri Link: Suurim väljakutse oli kohati füüsiliselt aja leidmine kõigi muude oluliste tegevuste kõrvalt kampaania administratiivse poole järjel hoidmine, milleks kulus nii mõnigi hilisõhtune ja öine tund. Kui oled natuke perfektsionist ja tahad kõike teha ikka veidi paremini kui lihtsalt hästi, siis tuleb aega näpistada vahest une arvelt. Nii ulatuslikku administratiivkoormust kui algatusega tegelikkuses kaasa tuli, ma ehk veidi naiivselt algatuse planeerimisfaasis ette ei näinud. Nüüd olen palju targem.

Mis pakkus kampaania tegemisel kõige suuremat rõõmu?

Meelis Kubits: Mina tutvusin selle käigus mitmete tublide eesti naistega, kelle energia ja töökuse pealt see kõik õnnestus. Väga palju positiivseid emotsioone ja tagasisidet ka laiemas avalikkuses.
Katri Link: Kõige rohkem rõõmustas see, et õdede ja hooldustöötajate töö, nende lood, nende panus koroonavastasesse võitlusse, ka nende argipäev ja mured said korrakski tähelepanu, mida nad väärivad. Nende oluliste inimeste tööst, nende koormustest, vajadustest ja tulevikust räägiti aasta jooksul rohkem, kui seda oleks tehtud ilma algatuseta. Kodanikule, kellele ümbritsev korda läheb, teeb ikka head meelt see, kui saad aidata fookust seada olulistele teemadele ja asjadele.
Rõõmu pakkus muidugi ka suurepärane seltskond, kellega algatust koos sai teha. Ei juhtu just iga päev, et su ellu satuvad koos ägedat olulist üllast ühist asja tegema väga erinevate valdkondade inimesed. Ja veel millised inimesed!
Rõõmustas inimeste kaasatulemine, toetus, oskus näha võimalusi mitte takistusi, siiras rõõm koos tegutseda. Saime väga palju positiivset tagasisidet PAI kaartide kasutajatelt, kes said hetke puhata, aga ka teenusepakkujatelt, kelle juures puhkamas käidi ja kes tänu sellele jätkuvalt keerulisel ajal veidi täiendavaid sissetulekuid said ning kes said ka omalt poolt PAI kaardi omanikele „aitäh“ öelda hoole ja hoolimise eest. Neid tänusõnu loen ikka ja uuesti.
Lisaks kõigele eelnimetatule tõi rõõmu see tunne õhtul magama minnes, et lisaks päevatööle ja iseenda asjadele on päevas ära tehtud midagi ka lihtsalt heast südamest ja teistele.

Mida uut te ise kampaania käigus õppisite?

Katri Link: Kindlasti väga palju Eesti tervishoiusüsteemi kohta, õenduse, hooldustöötajate igapäeva rõõmude ja murede kohta. Õppisin kindlasti senisest veelgi enam väärtustama nende inimeste tööd ja märkan neid senisest tunduvalt rohkem. Nüüd mõistan miks ja mida on vaja teha, et meie õed ja hooldustöötajaid oleksid tulevikus rohkem hoitud, paremini tasustatud, et nad ei töötaks üle ja ei lahkuks Eestist teistesse riikidesse, kus neid paremini hoitakse. Ma väga loodan, et kasvõi natukenegi senisest rohkem märkab ja mõistab tänu algatusele seda ka meie riik ja need, kelle võimuses on meie Eestis teha õigeid otsuseid.

Kas kampaania käigus toimus midagi, mida te poleks osanud oodata?

Katri Link:  Jah, juba seda, et toetajaid tuleb nii palju, et nii paljud Eesti turismi-, kultuuri- ja elamusvaldkonna teenusepakkujad tulevad sellega kaasa ja meie vägagi ambitsioonikas eesmärk saab suurelt jaolt täidetud. See on võimas. See tunne, kui tuhanded eestlased aitavad kaasa su plaani elluviimisele. See teeb alandlikuks ja tänulikuks.
Samuti ei oodanud ma, et leian algatuse tiimi liikmete seast uusi sõpru, kes nüüdsest on mu elu lahutamatu osa. Aga nii juhtus.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.