Juuni keskel avaldas WHO vaimse tervise raporti, mis tõstab esile püsiva tööjõupuuduse kui ühe peamise väljakutse, mis takistab tõhusate vaimse tervise toetamise programmide rakendamist üle maailma. Lihtsalt öeldes ei ole tervishoiutöötajaid piisavalt, et rahuldada elanikkonna nõudlust vaimse tervise teenuste järele.

Viimati avaldas WHO vaimse tervise teemalise ülevaate 2001. aastal. Viimase 21 aasta jooksul on toimunud olukorra mõningane paranemine: riigiti on koostatud vaimse tervise valdkonna strateegiaid ning WHO koostas vaimse tervise tegevuskava aastateks 2013-2030. Sellest hoolimata on olukord murettekitav ja valdkond vajab jõulisemat arendamist.

Vaimse tervise probleemid on laialt levinud: raporti andmetel elab iga kaheksas inimene maailmas vaimse tervise häirega ehk 2019. aastal kannatas 970 miljonit inimest. Samal aastal suri maailmas enesetapu tagajärjel 703 000 inimest. 58% neist olid nooremad kui 50. Paljud jäävad vaimse tervise abita, näiteks psühhoosiga inimestest 71% ei saa vaimse tervise teenuseid.

Vaimse tervise abita jätmine toob kaasa meeletud kulud

Peamiseks põhjuseks, miks inimesed vaimse tervise muredega abita jäävad, on raha. Vaimse tervise toetamisele ja ravimisele suunatakse vähem kui 2% tervishoiueelarvest. Ravimata vaimse tervise probleemidega kaasnevad kaudsed kulud: kumulatiivne majandustoodangu kaotus maailmas on aastatel 2011-2030 prognooside kohaselt 16,3 triljonit dollarit.

Vaimse tervisega seotud otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt üle 4% maailma SKTst. See on suurem kui vähi, diabeedi ja krooniliste hingamisteede haiguste kulu kokku.

Lisaks kogevad paljud vaimse tervise probleemiga inimesed ühiskonnas isoleeritust, sest jätkuvalt toimub häbimärgistamine, diskrimineerimine ning ebapiisav õiguskaitse, mis takistab inimestel kogukondade tegevustes osalemist. Lisaks sellele surevad raske ja püsiva vaimuhaigusega inimesed 10-20 aastat varem kui üldpopulatsioon.

Peame sekkuma kiiresti!

WHO kutsub aruandes üles parandama kogukonnapõhiseid vaimse tervise teenuseid, tugevdama esmatasandi teenuseid, parandama tervishoiuteenuste integratsiooni ja pakkuma laiema spektriga vaimse tervise teenuseid. WHO rõhutab, et vaimse tervise õdedesse ja teistesse erialaspetsialistidesse investeerides saab suurendada teenuste kättesaadavust. Vaimsele tervisele pühendumine on investeering paremasse elukvaliteeti ja tulevikku. Heal vaimsel tervisel on sisemine väärtus, mis aitab meil suhteid luua, elu väljakutsetega toime tulla ja areneda.

Rahvusvahelise õdede nõukogu president dr Pamela Cipriano sõnas 20. juuni pressiteates raportit tutvustades: “Me oleme vaimsete haiguste osas kogemas täielikku tormi. Krooniline vaimse tervise valdkonna alarahastamine, halb planeerimine ja vastutustundetud regulatsioonid koos pandeemia, kliimamuutuste ja poliitiliste kriisidega on esile toonud ja süvendanud maailma vaimse tervise väljakutseid. Vaimse tervise tugevdamiseks tuleb teha tööd kõigis riikides. Pandeemia on meie tervishoiusüsteemide nõrgad küljed paljastanud, eriti vaimse tervise osas. Tänu rasketele aegadele on valgustunud tõsiasi, et vaimne tervis on midagi enamat kui lihtsalt terviseprobleem. See on ka ühiskondlik ja majanduskriis, millesse tuleks suhtuda pandeemiaväärilise tõsidusega.“

Link dokumendile: https://www.who.int/publications/i/item/9789240049338