Vaimse tervise õdede panus koolitervishoius

Vaimse tervise probleeme on maailmas üha enam, mistõttu on suurenenud vajadus tõsta teadlikkust ning tugevdada vaimse tervise kättesaadavust.

Vaimset tervist mõjutavad suurenenud koolistress, eksamisurve, suhted eakaaslastega, sotsiaalmeedia ning sündmused maailmas. Ka COVID-19 pandeemia on avaldanud mõju noorte vaimsele tervisele. Uuringute järgi umbes 12–30% kooliealistest lastest kannatab mõne vaimse tervise häire all, mis mõjutab nende edasijõudmist koolis. Sümptomid võivad ulatuda kergetest ja lühiajalistest probleemidest nagu ärevus või depressiivsed sümptomid kuni diagnoositud ärevushäirete või raske depressioonini. Hinnanguliselt 50% kõigist vaimse tervise häiretest saavad alguse enne 14. eluaastat ja kolmveerand nendest enne 25. eluaastat.

Lapse vaimse tervise murede ennetamiseks on oluline murede tuvastamine ja varajase sekkumise rakendamine. Tähelepanuta jäänud vaimse tervise probleemid võivad põhjustada sotsiaalse toimetuleku alanemise, halvendada õppeedukust, tõsta kuritegevuse riski, suitsiidikatseid ning uimastite kasutamist nooruki- või täiskasvanueas. Selleks on tekkinud vajadus vaimset tervist toetavate tegevuste järele ja nende rakendamine esmatasandis.

Ennetamise ja sekkumise vajadus esmatasandil

Koolitervishoiuteenus on osa esmatasandi tervishoiuteenusest, millel on oluline roll laste ja noorte terviseprobleemide varajasel tuvastamisel. Koolikeskkond annab võimaluse jõuda regulaarselt enamiku kooliealiste lasteni, kuna suurem osa ajast veedab laps koolis. Statistika kohaselt õpib Eesti statsionaarse õppega üldhariduskoolides umbes 157 000 last. Enamasti on kõikidele õpilastele koolitervishoiuteenus kättesaadav läbi iseseisvat teenust pakkuvate kooliõdede. Koolitervishoiuteenust pakkuv õde on esmatasandi tervishoiusüsteemis väravavahi rollis, kes märkab esmaseid tervise, sh vaimse tervise riske ning on esmane sekkuja.

Näiteks USA-s uuriti 2017. aastal riigikoolides vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja selle mõju. Koolides, kus võimaldati noorukitele vaimse tervise probleemide märkamiseks ja toetamiseks vaimse tervise teenust, paranesid sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja psühhosotsiaalse tervisega seotud elukvaliteet. Vaimse tervise kättesaadavus avaldas positiivset mõju nooruki emotsionaalsele tervisele ning vähendas pikemas perspektiivis tervisekulusid. Seega on oluline aeg-ajalt valideerida ka Eestis koolitervishoiuteenuse sisu, et laste ja noorukite tervis oleks maksimaalselt toetatud ja tervisest põhjustatud koolisüsteemist väljalangemine välistatud.

Vaimse tervise probleemide märkamise ja toetamise süsteem

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 43 lõike 1 alusel osutatakse Eesti Vabariigis koolitervishoiuteenust statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele. Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid pakub koolitervishoiuteenust 86 koolis (55 173 õpilast), mille hulgas on nii tõhustatud tuge vajavate laste koole kui ka era- ja riigile kuuluvaid koole.

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi määrus nr. 54 reguleerib kooliõe tegevused ja nõuded teenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile. Selle alusel kuulub koolitervishoiuteenuse hulka õpilaste terviseseisundi ja toimetuleku hindamine, ennetav tervisekontroll, nõustamine tervisega seotud kõrvalekalletest, immuniseerimine, esmaabi ning koostöö kooli ja õpilase ümber oleva võrgustikuga. Õpilase ennetav tervisekontroll, mida viiakse läbi vastavalt Lapse tervise jälgimise ravijuhendile (2019), hõlmab õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise tervise hindamist, dokumenteerimist ning õpilase ja tema vanema või eestkostja nõustamist. Nii ravijuhendis kui ka Kooliõenduse tegevusjuhendis (2020) puuduvad juhised, kuidas kooliõde tervisekontrolli käigus õpilase emotsionaalset ja psühhosotsiaalset hindamist läbi viib. Õpilase tervisekaarti on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poolt lisatud 12 psühhosotsiaalset arengut ja tervisekäitumist iseloomustavat klassifikaatorit. Paraku on need vaid ühesõnalised, mida sisuliselt ei saa kasutada. Seetõttu puudus aastaid õpilase vaimse tervise riskifaktoritele suunatud esmatasandi tähelepanu.

Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid tellimisel koostasid aastal 2021–2022 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduse magistrandid Pillemai Pihlak ja Kristina Ivanova arendusprojekti, mille käigus hinnati kooliõdede pädevust õpilaste vaimse tervise probleemide märkamisel ja hindamisel. Samuti töötati välja TEHIKu klassifikaatoritele toetuv õpilaste enesehinnanguline küsimustik ning Likerti skaalal põhinev algoritm, abistamaks kooliõdesid õpilaste vaimse tervisega seotud riski- ja kaitsefaktorite väljaselgitamisel ning edasise tegevuse planeerimisel.

Loodud tööriista piloteerimisel selgus, et algoritmi kasutamiseks vajavad kooliõed veelgi täpsemaid juhiseid, lisakoolitust ning julgust ja tuge vaimse tervise probleemide käsitlemisel. Koostöös 2022/2023 õppeaasta algusest Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid tööle asunud vaimse tervise õe Kristina Boitsovaga oleme suutnud käivitada regulaarse kooliõdede, kooli tugipersonali ja õpilaste toetussüsteemi. Alates 2022. a septembrist oleme viinud sisse psühhosotsiaalse tausta küsimuste muudatuse e-koolitervishoiu infosüsteemis (EKTIS), koostanud õdedele abimaterjali psühhosotsiaalse küsimustiku rakendamiseks, koolitanud organisatsiooni siseselt õdesid, nõustanud kooli tugipersonali, õpilasi ja lapsevanemaid.

Hetkel on Eestis vaimse tervise teenus ikka veel suunatud eriarstiabile. Loodetavasti on tervishoiusüsteem liikumas esmatasandi kui väravahoidja süsteemi suunas, kus koolitervishoiul saab olema kindel roll. Kergete või mõõdukate sümptomitega märgatud laste vaimse tervise probleemid on enamasti lahendatavad enne tervishoiusüsteemi jõudmist.

Viimased uudised

Kuidas mõjutab toitumine vaimset tervist?

Stressirohkes keskkonnas on toidust lohutuse otsimine tavapärane.

Kuidas traumast taastuda?

Kergemate traumade puhul tuleks jälgida, kas tekib verevalum, ning tunnetada trauma põhjustatud valu suurust.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lääne piirkonna esindaja Imbi Jäega ja kliinilise õenduse seltsingu juhi Katti Kõrvega.

Mida pean vastutuskindlustuse seaduse jõustumisel õena arvestama?

On ülioluline, et iga õde teaks ja hoiaks oma eriala reguleeritud pädevust ja täiendaks end nõutud mahus.

Uni kui vaimse tervise vitamiin

Töö uneprobleemidega on suuresti koostöö patsiendiga.

Uudistesaade aastast 2048

Eesti Õdede Liidu 100. sünnipäevaks valminud meelelahutuslik uudistesaade.