Usaldusisikud on pühendunud kolleegide toetamisele: Ave Vaidla

Usaldusisik on esimene kolleeg, kelle poole võib oma murega pöörduda. Nad on ühtaegu nõustajad, infoallikad, motivaatorid ja läbirääkijad. Põhja-Eesti Regionaalhaigla veenipordi õde-nõustaja ja peausaldusisik Ave Vaidla on rohkem kui 40 aastat pühendunud inimeste aitamisele. Hoolt jagub nii patsientidele kui ka kolleegidele. Ave uks on kolleegidele alati avatud ning üheskoos leitakse igale murele lahendus. 

Mis inspireeris teid õeks õppima? 

 Mu ema ja vanaema olid mõlemad tervishoiutöötajad ehk huvi selle valdkonna vastu on minus juba lapsest saati olnud. Mulle meeldis mõte töötada ema ja vanaema eeskujul ka ise tervishoiusüsteemis. Pärast mõnda aega õetööd kaalusin mõtet õppida arstiks, kuid jäin siiski õe ametile truuks ja olen selle otsuse üle tänaseni väga õnnelik.  

Milline on teie karjäär seni olnud?  

Minu karjäär algas 1981. aastal, kui lõpetasin Tartus õeõpingud ja asusin tööle onkoloogia dispanserisse. Onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigetega tegelemine on mulle siiani südamelähedane. 2019. aastaks olin jõudnud läbida kõik onkoloogiliste ravivõimaluste erinevad üksused (kirurgia, keemia- ja kiiritusravi). Lisaks olen töötanud infektsioonikontrolli õena ning 12 aastat õendusjuhina.  

Peale kliinilise õe spetsialisti õpet alustasin tööd õde-nõustajana. Minu tööks on tegeleda onkoloogilisest- ja hematoloogilisest ravist tulenevate kõrvaltoimete ennetamise ja patsientide nõustamisega. 

Ma olen Põhja-Eesti Regionaalhaigla ainus veenipordi õde-nõustaja. Oma teadmisi ja oskusi ei jaga ma ainult patsientidega, vaid tegelen ka õdede koolitamisega veenipordi kasutamise ja hoolduse osas. Kui varem pidid patsiendid veenipordi hoolduseks tulema Tallinna, siis tänu koolitatud õdedele on selleks võimalusi ka teistes piirkondades üle Eesti. 

Minu igapäevatöö on tempokas ja tööpäevad sisutihedad, aga kliiniline meditsiin on mind alati köitnud. Seetõttu olen käinud lisaks mitmel erialasel täiendkoolitustel ja läbinud spetsialisti õppe. 

Kaua te olete olnud õdede liidu liige? 

Eesti Õdede Liitu kuulun alates 2004. aastast ning olen püsivalt olnud aktiivne liige. Tegutsesin pikalt usaldusisikuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuses ning kui 2,5 aastat tagasi oli vaja leida kogu haigla kollektiivile uus peausaldusisik, osutusin valituks. Õnneks on mulle abiks ka minu head kolleegid õdede liidust. Hetkel kuulub meie haiglast õdede liitu 120–140 töötajat. 

Minu jaoks on õdede liitu kuulumine auasi. Öeldakse, et mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta jõuab. Minu puhul see täpselt nii ongi. Olen lisaks veel Eesti Onkoloogiaõdede Ühingu ja Eesti Leukeemia-ja Lümfoomihaigete Liidu juhatuse liige, nii et jõudu ja jaksu minus on.  

Mis inspireeris teid hakkama peausaldusisikuks? 

Kuna olin varem usaldusisik olnud ja olen hea suhtleja, siis tehti mulle ettepanek kandideerida haigla peausaldusisikuks ning kuna kolleegid julgustasid mind, siis võtsin väljakutse vastu. Mul oli palju toetajaid ja uskusin, et üheskoos saame ilusti hakkama. Tänaseks pole ma kordagi oma otsust kahetsenud, olen kohtunud nii paljude toredate inimestega ja saanud nii palju targemaks. Minu eesmärk peausaldusisikuna on inimesi harida ja kui ma ise seda ei oska, otsime üheskoos õige spetsialisti. 

Millised on usaldusisiku ülesanded ja milliseid oskusi läheb selles rollis vaja?  

Kindlasti peab usaldusisik olema hea läbirääkija. Kohtun aeg-ajalt meie haigla juhatuse esimehega ja kuulan ära tema mõtted ja ettepanekud. Püüan kursis olla kõigi PERHi üksustes toimuvaga, see on vajalik minu usaldusisiku töökohustuste täitmiseks.  

Minu peamine ülesanne on kolleegide toetamine, nende murede kuulamine ning üheskoos lahenduste leidmine. Mulle meeldib inimesi aidata ja kui näen, et kellelegi tehakse haiget, astun alati tema kaitseks välja. Meie haiglas on hooldajaid ja õdesid umbes 2500. Muidugi ei ole nad kõik Eesti Õdede Liidu liikmed, kuid minuga tulevad rääkima ka need, kes liitu ei kuulu. Olen valmis ka neid ära kuulama ning ühtlasi pakun neile võimalust astuda õdede liidu liikmeks.  

Olen suunanud kolleege ka psühholoogi ja hingehoidja konsultatsioonile, kes oskavad inimest sügavamalt aidata. Kahjuks ei julge inimesed meie haigla psühholoogide ja hingehoidjate juurde sageli minna, sest kardetakse, et nendega jagatud probleemid jõuavad haigla andmebaaside kaudu kogemata edasi teiste kolleegideni, või kardetakse hoopis kolleegide kriitikat.  

Sageli on tervishoiutöötajal patsientidele tunduvalt lihtsam nõu anda kui ise abi leida, sest ei tea, kuhu oma murega pöörduda. Selleks ongi usaldusisikud, kes suunavad inimese edasi õige spetsialisti juurde. Minu 41-aastase karjääri jooksul on tekkinud palju häid kontakte, kes oskavad aidata. 

Samuti on minu ülesanne jagada liikmetele olulist informatsiooni, mille levitamine ei pruugi alati olla lihtne ning üks üldine kiri liikmete meililisti ei ole sageli piisav. Kahjuks tuleb aeg-ajalt ette ka kolleege, kes soovivad liidust välja astuda. Usaldusisiku roll on nendega rääkida, miks nad soovivad lahkuda, ja selgitada, mida liitu kuulumine neile annab. 

Mis teile usaldusisiku rolli puhul enim meeldib? 

Enim meeldivad mulle haritud ja targad inimesed minu ümber, kellega saab rääkida nii professionaalsetel kui ka töövälistel teemadel. Minu ümber on head ja tublid kolleegid, kes on mind alati valmis toetama ja aitama.  

Mida olete usaldusisiku rollis õppinud? 

Ükski koolitus ei jookse mööda külge maha. Näiteks olen omandanud juriidilisi teadmisi. Olen pidanud ise väga palju sel teemal lugema ja kui kolleeg pöördub minu poole õigusküsimusega, oskan vajalikud paragrahvid välja otsida.  

Milliste küsimustega tasub pöörduda peausaldusisiku poole? 

Peausaldusisiku poole tasub pöörduda, kui on tekkinud tööalased tülid või töötajaid koheldakse ebavõrdselt, näiteks ei ole töökoormus ja puhkus töötajate vahel õiglaselt jaotatud. Personalipuudus on meie valdkonnas probleem, kuid me peame oma töötajaid hoidma ja ületunde ei saa teha lõpmatuseni. 

Kuidas te oma vaba aega veedate? 

Oma vaba aega veedan pere seltsis. Abikaasa, ema, lapsed ja lapselapsed annavad rõõmu ja taastumisjõu – kui neil on kõik hästi, on ka minul hästi ning suudan hoopis rohkem oma tööle keskenduda. Samuti pean väga lugu muusikast. Eriti inspireerib mind professionaalne rokk ja klassikaline muusika. Võimalusel käin teatris, kontsertidel ning avastan põnevaid kultuurielamusi välismaal. 

Viimased uudised

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Merlyn Kundiga ja Viru piirkonna esindaja Maie Türksoniga.

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.

Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vajame laiemat diskussiooni, et mõista ja selgitada vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse järele.

Onkoloogia valdkonnas töötamine pakub ka palju rõõmu

Õe töös ei tohi kaotada huumorimeelt. See aitab rasketest hetkedest üle saada.