Sisuturundus

Sirge, otsatuna näiv maa-alune tunnel viib Tallinna Vangla pääslast üksusesse, kus asub vangla meditsiiniosakond. Alates 1. juulist kannab see nime Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakond ja osutab tervishoiuteenust Tallinna Vanglas karistust kandvatele inimestele. „Vanglas töötamine ei ole kangelastegu, see on lihtsalt üks osa tervishoiust,“ toovad osakonna juhataja Pilleriine Hongoneni sõnad maa peale tagasi. „Töö vanglas […]

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistekliiniku sünnitusmaja tähistab tänavu 220 aasta juubelit. See on pikk ajalugu, mis koosneb sügavalt isiklikest lugudest. See teekond on kujundanud sadu tuhandeid elusid ja sünnitusabi arengut kogu Eestis. Inimlikkus sünnitusabis Kliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar (pildil), kes on ITKs töötanud üle 30 aasta, tõstab esile koostöö ja lugupidamise tähtsust sünnitusabis ning seda, kuidas

Ajakirjaklubidel on tervishoius pikaajaline traditsioon ning algselt oli seda tüüpi õppevorm rohkem levinud arstkonna hulgas. On leitud, et õenduse valdkonnas parandavad ajakirjaklubid töötajate lugemisharjumusi, teadmisi epidemioloogiast ja statistikast ning toetavad meditsiinilise kirjanduse kriitilise hindamise oskust.  Kiirelt arenevas tervishoius on pidev professionaalne areng väga tähtis. Tõenduspõhine praktika nõuab asjakohaseid teadmisi ja oskust navigeerida teaduskirjanduse rikkalikus maailmas, kus

Õenduspraktika põhjalik ümberkorraldus on muutnud tulevaste õdede esimese tutvuse Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga mitmekülgsemaks ja huvitavamaks. „Väga tore oli!“ kinnitab tulevane õde Karin Põlluveer (fotol), kes lõpetas juunis oma kliinilise õenduse praktika pea- ja kaelakirurgia keskuses. Veebruaris regionaalhaiglasse praktikale tulles ei mõelnud ta niivõrd sellele, mida haiglalt oodata, vaid pigem muretses, kas ta saab üldse õe tööga

Raviteekondadest on tervishoius räägitud juba aastaid ning nende arendamises nähakse nii Eestis kui ka mujal maailmas võtit, kuidas muuta raviteenused patsiendikesksemaks ja terviklikumaks. Tervisekassa podcasti uues osas räägimegi just raviteekondade arendamisest. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma, perearst Reet Laidoja ning patsientide esindaja ja kommunikatsiooniekspert Aive Hiiepuu. Saates selgitatakse, mida raviteekond

Alates 2025. aastast võtab Tervisekassa üle erihoolekandeasutuses osutatava ööpäevaringse õendusteenuse eest tasu maksmise kohustuse. Lisaks töötas Tervisekassa koos töörühmaga välja teenuse kirjelduse, et erihoolekandeasutustes osutataks õendusabi ühtsetel alustel. See seadusandlik muudatus on oluline samm hoolekandeasutuse elanike heaolu ja tervise parandamiseks. Vajalikud nõuded teenuseosutajale Erihoolekandeasutuses saab teenust osutada koduõenduse tegevusloa alusel. Seda võib omada või taotleda

Alati ei pea jääma ootama eriarsti visiiti, sest mõnedki mured saavad lahendatud ka eriõe vastuvõtul. Alates 1. aprillist saavad eriõed õpitud teadmisi veelgi rohkem praktikas kasutada. Tervisekassa eestvedamisel toimus 2021.–2023. aastal eriõe katseprojekt, millega selgitati välja, millistes kliinilistes tegevustes saab eriõdede pädevust suurenda ja millised muudatused töökorralduses teha, et laiendada eriõdede vastutust ja õigusi. Projektis

Eestis on üle 65-aastaseid inimesi rohkem kui 270 000, suurem osa neist on naised. 70ndates daamid pole vaimse tervise õe vastuvõttudel üldse haruldased ja kõige vanem patsient on meil olnud 84-aastane. Töö vanemaealistega on huvitav ja rikastav, sest neil on tummine elukogemus. Vaimse tervise õe vastuvõtu ootejärjekorrad on meil pikad. Kui avame digiregistratuuris uued ajad, täituvad

Õdedest rääkides mõtleme tavaliselt neile, kes töötavad haiglas või teevad ambulatoorseid vastuvõtte. Õdede mitmekesisesse perre kuulub ka väike hulk iseseisvaid spetsialiste, kelle töö viib neid patsientide koju – need on koduõed. Koduõenduse esmane eesmärk on anda terviseprobleemiga inimesele võimalus võimalikult kaua kodus elada, säilitades talle sealjuures turvalise keskkonna ja terviseseisundi. Oluline on märkida, et koduõendusteenused

Intensiivravi osakonnas viibivad patsiendid on eriti vastuvõtlikud ööpäevarütmi muutustele, mis omakorda põhjustavad keerulisi ning omavahel seotud seisundeid, nagu unehäired, deliirium ja intensiivravijärgne sündroom. Vaatamata suurenenud teadlikkusele tähtsustatakse une kvaliteedi hindamist intensiivravi osakonnas endiselt vähe. Intensiivravi keskkonda iseloomustavad müra, sealhulgas seireseadmete alarmid, valgustus ning patsiendi jälgimise ja hooldusega seonduvad tegevused. Ka diagnostilised ja raviprotseduurid põhjustavad patsiendil