Sisuturundus

Kuidas sai erimööbli lahendusi projekteerivas, tootvas ja paigaldavas Meriantos meditsiinisuund nii oluliseks, et sündis Eesti oma meditsiinimööbli bränd Merianto Medical? Räägime meditsiinimööbli trendidest nii Eesti kui ka Soome haiglates kaasaegsete meditsiinimööbli lahenduste looja Merianto OÜ juhataja Raimo Grichiniga (fotol). Kogemused haiglamööbliga algasid, kui Eesti ettevõte Merianto valiti 2008. aastal Helsingi lastehaigla sisustamispartneriks. „Loomulikult ei olnud […]

Tervishoiusüsteemis hinnatakse üha enam õdede professionaalsust, autonoomsust ja võimekust. Õed seisavad iga päev silmitsi stressirohke töökeskkonnaga, mis võib põhjustada läbipõlemist. Üheks läbipõlemise riski vähendamise viisiks peetakse õdede võimestamist.   Tallinna Tehnikaülikooli personalijuhtimise eriala vilistlane Sirje Tamme selgitas oma magistritöös välja, kui palju õdedel läbipõlemist esineb ning milline on läbipõlemise ja võimestamise vaheline seos. Uuring viidi läbi

Tervisekassa juhatus otsustas pikendada koduõendusteenuse riigihangete raames sõlmitud ravi rahastamise lepinguid koduõendusteenuse osutajatega kuni 30. septembrini 2026. Pikendamise vajadus tuleneb jaanuaris jõustunud uuest määrusest „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“, millega tunnistati kehtetuks viis varasemat õendusteenuseid reguleerinud määrust. Uue regulatsiooni valguses on Tervisekassal vaja täpsustada koduõendusteenuse sisu ja ulatust, mille eest Tervisekassa tasu maksmise kohustuse

Endoproteesimise raviteekonna parendamise kolmeaastane juhtprojekt on jõudnud viimasesse etappi. Selle olulise verstaposti tähistamiseks on koostatud vaheanalüüs, mille eesmärk on anda ülevaade projekti senistest tulemustest, esile tõsta peamisi õppetunde ja määrata olulisemad tegevused projekti viimaseks aastaks. Mul on hea meel, et juba juhtprojekti ajal on saavutatud käegakatsutavad tulemused. Olen väga tänulik kõigile, kes on panustanud kogu

Tänavu novembrist alustas Liina Harjus-Soostar Tallinna Lastehaigla juhatuse liikme – õenduse ja patsiendikogemuse juhi ametis. Säravat karjääri teinud magistrikraadiga õde räägib endast ja oma tööst lastehaiglas. Oled oma karjääri alustanud tegelikult eraettevõtluses ja hoopiski Eestist väljaspool? Jah, vastab tõele. Minu esimene karjäär oli finantssektoris, kus, alustades Suurbritannias, sain oma teadmisi ja oskusi proovile panna. Hiljem

Tervishoiukõrgkooli lõpetanud teotahtelised noored õed on avaldanud soovi alustada õendusabi pakkumisega. Iseseisvalt õendusabi pakkumiseks Tervisekassa rahastusel on vaja aga täita rida kriteeriume. Töökogemus on kõige alus Eesti Õdede Liit soovitab igal alustaval õendusettevõtjal kõigepealt koguda töökogemust. Selleks et iseseisvalt teenust pakkuda, on seaduse järgi vaja pärast õena kõrghariduse omandamist omada vähemalt kaheaastast töökogemust. Tihti mõeldakse,

Vahel ei tea, kes sa päriselt oled ja kus on su koht selles maailmas. Suhted on keerulised, seksuaalsus natuke hirmutav ja emotsioonid käivad üles-alla. Medicumi ämmaemandad-noortenõustajad on toeks noore teekonnal täiskasvanuks saamisel. Teemat avab ämmaemand-noortenõustaja ja vaimse tervise õde Velly Roosileht (fotol). Millised mured on tänapäeva noortel? Olen noortega töötanud üle kümne aasta. Kui alguses

Õdede ja hooldustöötajate tempokad päevad on täis tegutsemist: patsiendi jälgimine, protseduuride tegemine, patsientide uuringuteks ettevalmistamine, toidu jagamine, vajadusel söömise ja joomise juures abistamine, pesemine ja voodiriiete vahetamine ning vajaliku info nõuetekohane dokumenteerimine. Üks suurt keskendumist ja aega nõudev ülesanne on hooldatavatele ravimite ettevalmistamine, jagamine ja manustamine. Kvaliteetsed ravimite jaotussüsteemid aitavad säästa aega ja ruumi ning

Sirge, otsatuna näiv maa-alune tunnel viib Tallinna Vangla pääslast üksusesse, kus asub vangla meditsiiniosakond. Alates 1. juulist kannab see nime Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakond ja osutab tervishoiuteenust Tallinna Vanglas karistust kandvatele inimestele. „Vanglas töötamine ei ole kangelastegu, see on lihtsalt üks osa tervishoiust,“ toovad osakonna juhataja Pilleriine Hongoneni sõnad maa peale tagasi. „Töö vanglas

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) naistekliiniku sünnitusmaja tähistab tänavu 220 aasta juubelit. See on pikk ajalugu, mis koosneb sügavalt isiklikest lugudest. See teekond on kujundanud sadu tuhandeid elusid ja sünnitusabi arengut kogu Eestis. Inimlikkus sünnitusabis Kliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar (pildil), kes on ITKs töötanud üle 30 aasta, tõstab esile koostöö ja lugupidamise tähtsust sünnitusabis ning seda, kuidas