Tartu Ülikooli Kliinikumis on sisse viidud oluline uuendus südamehaigete taastusravi teenuse kättesaadavuse parandamiseks – lisaks kohapeal toimuvatele individuaalsetele ja rühmatreeningutele saavad patsiendid läbida taastusraviprogrammi näiteks kodus või enda poolt valitud asukohas.
Kliinikumi ambulatoorse taastusravi osakonnas on südamehaigete taastusravi osutatud järjepidevalt üle kümne aasta ning kaugteenuste süsteemne kasutuselevõtt võimaldab südamehaigete taastusravi esmakordselt kättesaadavaks teha ka neile, kes seni taastusravil osaleda ei saanud, kuna elasid kas liiga kaugel või ei saanud muudel põhjustel iga nädal Tartusse taastusravile tulla.
Seni on patsiendid pidanud kolmekuulise taastusraviprogrammi läbimiseks käima kohapeal kuni 38 korda. Uudse lahenduse puhul on Tartusse vaja tulla vaid taastusravi alguses ja lõpus. Kaugmonitooringuks ja -nõustamiseks on kaasatud tänapäevased tehnoloogilised vahendid, nagu raviteekonna koordineerimise digitaalne platvorm Buddy Healthcare ja Polar-rakendus. Kaugteenusmudeli ravimeeskonda kuuluvad taastusarst, füsioterapeut, õde ja vastavalt vajadusele teised spetsialistid, nagu näiteks psühholoog.
Füsioterapeut hoiab treeningutel silma peal
Kui patsient soovib taastusravi läbida distantsilt, saab ta õe vastuvõtul iseseisvateks kaugmonitooritud treeninguteks vajalikud seadmed – eelseadistatud nutitelefoni, Polari pulsivöö, telefoni randmehoidiku ja väljaõppe nende kasutamiseks. Seejärel teeb füsioterapeut esmase füsioterapeutilise hindamise ja patsiendile antakse ülevaade edasiste treeningtundide ülesehitusest.
Keskmiselt treenivad patsiendid 2–3 korda nädalas etteantud juhiste ja personaalse programmi alusel. Patsient saab eelsalvestatud treeningvideod raviteekonna digitaalselt platvormilt. Füsioterapeut ei jälgi reaalajas patsiendi treeninguid, vaid analüüsib treeninguid Polari pulsivöölt saadud andmete pealt. Füsioterapeudi vastuvõtud toimuvad videosilla vahendusel Jitsi rakenduse kaudu kord nädalas või kord kahe nädala tagant.
Kord kuus toimuvad kaugvastuvõtud ka õega, kus õde selgitab välja hetkeolukorra, vastab tekkinud küsimustele ja vajadusel nõustab. Samuti jälgib õde, et õigel ajahetkel oleksid täidetud küsimustikud. Jooksvalt toimuvad patsiendil ka psühholoogi kaugvastuvõtud juhul, kui vastav teenus on näidustatud.
Kui pulsivöölt saadud andmete või patsiendi tagasisidest on näha, et treeningusse on vaja teha muudatusi, võetakse temaga ühendust. See kõik aga ei tähenda, et oleks tegu ööpäevaringse jälgimisega – kaugteenusega liitunud patsiendile selgitatakse korduvalt, millistel juhtudel tuleb pöörduda EMOsse või perearsti poole.
Kaugteenus on osutunud väga populaarseks
Sel aastal kliinikumis läbiviidud uuringust selgus, et kaugteenusena pakutav südamehaigete taastusravi on sama efektiivne kui senine kontaktteenustena osutatav taastusravi. Samaväärselt paranesid nii kaug- kui ka kontaktteenusel olevate südamehaigete patsientide kliinilised näitajad, milleks on maksimaalne hapnikutarbimisvõime ja koormustaluvus. Mõlemal juhul hinnati kõrgeks ka elukvaliteeti ja teenusega rahulolu.
Veel on selgunud, et kui kohapealses rühmatreeningus osalejate puhul on programmi täielikult lõpetanud umbes 79%, siis kaugteenusmudeli patsiendid lõpetavad taastusraviprogrammi 95%-lise tõenäosusega.
Pärast taastusravi lõppu on soovitatav iseseisvalt treeningutega jätkata. Tulemustest selgus, et kontaktteenuse saajaist oli valmis iseseisvalt treeningutega jätkama 50% ja kaugteenuse patsientidest lausa 90%.
Ehkki teadsime, et teenus on vajalik paljudele inimestele, ei osanud ravimeeskond oodata, et vajadus sellise teenuse järele on niivõrd suur. Tänaseks kasutavad kaugteenust pooled kliinikumi südamehaigete taastusravi saavatest patsientidest. Südamehaigete taastusravi kaugteenusel on osalenud ligi 200 patsienti ning tagasiside teenusele on olnud väga positiivne. Kõrgelt on hinnatud teenuse mugavust, paindlikkust ja tehnoloogilise lahenduse kasutajamugavust.
