Õendusteaduse doktoriõppe arendamine Eesti ja Soome koostöös

Õendusteadus on iseseisev teadusala, mille sisendiks ja väljundiks on õenduspraktika. Nagu kõik teadusalad, vajab ka see doktorikraadiga spetsialiste. Doktorikraadi saab taotleda doktoriõppes, mis valmistab ette spetsialiste ja tegevteadlasi, kellel on teadusmaailma usaldus iseseisvalt teadustööd planeerida, eest vedada ning ellu viia. Muu hulgas on see haridusnõue ka õdesid õpetavatele õppejõududele. 

Teadus on rahvusvaheline 

Doktoriõppes on oluline koht rahvusvahelisel koostööl. Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetool kuulub 2018. aastast Läänemere piirkonna personaliseeritud tervishoiu koostöövõrgustikku, mida juhib Turu Ülikool (vt tabel). Üheksa riigi kümmet ülikooli koondava koostöövõrgustiku eesmärk on doktoriõppe arendamine õendusteaduse suunal ja seda peamiselt Põhja- ja Baltimaades. Peaasjalikult just sellest koostööst saadud tugi ja entusiasm, lisaks õppejõudude vahetusest ning teadlaste külalisvisiitidest saadud isiklikud kontaktid võimaldasid Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetooli luua külalisprofessori ametikoha. 

Läänemere piirkonna personaliseeritud tervishoiu koostöövõrgustik
(Baltic Sea Region Network in Personalized Health Care)

  • Võrgustik loodi 2015. aastal, Tartu liitus sellega 2018. aastal  
  • Võrgustiku suvekoolid ja konverentsid ,,Advances in Health Care Sciences“ toimuvad tavapäraselt igal aastal  
  • 2021. aasta suvekool toimus pandeemiapiirangute tõttu veebis ning korraldajaks oli Tartu 
  • 2023. aasta suvekool toimub 7.–9. juunil Vilniuses 

Doktorantide ühisseminarid

  • 30. oktoober 2019
  • 11. oktoober 2022
  • august 2023

Koostöö Tartu ja Turu ülikooli õendusteaduse üksuste vahel 

Doktoriõpingud on väljakutseid pakkuv teekond, mille käigus tuleb olla loov ja uuendusmeelne, samuti avatud ja aktiivne oma teadlaskarjääri jaoks vajalike riiklike ja rahvusvahelise koostöövõrgustike loomisel. Tartu ja Turu ülikooli õendusteaduse üksuste ühine eesmärk ongi doktorantide ehk noorteadlaste endi võrgustikutöö ja rahvusvahelise võimekuse arendamine, mistõttu korraldati 2022. aasta oktoobris Tartus teadustöö ühisseminarid, et jagada omavahel mõtteid õendusteaduse arengusuundadest ja uurimisprioriteetidest ning arendada ühiste arutelude toel oma doktoritöid. Kahepäevasel seminaril osalesid kaks professorit ja kuus doktoranti Soomest ning neli doktoranti ja doktoriõppe kandidaati Eestist.  

Terviseteadustes on inimeste heaolu ja toimetulek rahvusvahelise koostöö lähtepunktiks. Just seepärast on rahvusvahelise koostöö olulisus kajastatud ka tervishoiupoliitika dokumentides, terviseuuringute ja innovatsiooni programmides, haridust suunavates dokumentides ning kõrgkoolide strateegiates ja õppekavades. Selliselt on õdede ja noorteadlaste liikuvus Euroopa regioonis soodustatud ning rahvusvahelistumine võimalik nii organisatsioonide kui ka üksikisikute jaoks.  

Rahvusvahelisel tasandil näeme õenduses samu murekohti. Hakkama tuleb saada vananeva ühiskonnaga, madala sündimuse ja õdede puudusega. Tööjaotuses on küll toimunud muudatusi ja lisandunud on uued automatiseerimise võimalused, kuid IT-lahenduste kasutuselevõtt nõuab üha enam spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Õdedest ei lähe mööda ka ühiskonnas toimuv: inimeste sisse- ja väljaränne, erinevad kriisid (pandeemiad, energiakriis, sõda) ning keskkonnahoiu, sotsiaalse turvalisuse, jäätmete vähendamise ja ümbertöötlemisega seotud küsimused. Endiselt on aktuaalne küsida, mis on hea õendus, ning uurimist vajavad ka tervishoiuteenuse järjepidevuse, inimkeskse tervishoiu ning selle kättesaadavusega seotud teemad. 

Teadus kvaliteetse tervishoiu ja õendusabi teenistuses 

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppekaval õpib täna viis õendusteaduse doktoranti, keda juhendavad tegevteadlased ja professorid nii Eestist kui ka Soomest. Esimeses doktoritöös uuritakse patsiendiohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamist haiglates, kus kasutatakse selleks elektroonseid teavitussüsteeme. Töö eesmärk on kirjeldada süsteemide kasutamise seniseid tulemusi ja kasutamispraktikaid. 

Teise teadustöö eesmärk on õdede patsiendiohutuse pädevuste hindamine ja arendamine ning haridusalaste sekkumiste ettevalmistamine ja elluviimine. Veel on soov leida tõhusaimad viisid, meetodid ja keskkonnad patsiendiohutuse pädevuste arendamiseks. Doktoritööl on ka laiem oodatav tulemus – uurimistulemused võiksid anda sisendi kõigi tervishoius töötavate spetsialistide patsiendiohutuse baas- ja täiendusõppeprogrammidesse.  

Kolmanda patsiendiohutusega seotud doktoritöö eesmärk on tegemata jäänud õendustegevuste ja õdede töökohustuste hulka mittekuuluvate tegevuste ja nende tulemite väljaselgitamine ning lahenduste pakkumine. Doktoritöö on oluline teavitamaks poliitikakujundajaid olukorrast, mis juhtub kliinilises praktikas puuduliku rahastamise ja tööjõupuuduse survel, ning mis ohud on sellel teenuste kvaliteedile ja patsienditulemustele.  

Valmimisel on ka doktoritöö imikute protseduuride valu hindamisest ja mittefarmakoloogilisest valutustamisest. Tänaseni ei ole kasutusel vastsündinute ja imikute protseduuri valu hindamiseks sobivat valuskaalat, samuti ei kaasata valu hindamise ning mittefarmakoloogise valutustamise rakendamisse piisavalt lapsevanemaid. Seetõttu on kliinilise töö arendamise aspektist teema oluline ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas. Korduvad valulikud protseduurid ja ravimata valu vastsündinule ja imikule võivad põhjustada kõrgenenud valutundlikkust valu stiimulile. Samuti võivad hilineda tema kognitiivne areng ning autonoomsed ja hormonaalsed reaktsioonid. Doktoritöö käigus koguti andmeid nii õdedelt kui ka lapsevanematelt, võimaldamaks olukorra tervikpilti Eestist ning võrdlust rahvusvaheliste uuringutega.  

Viimases doktoritöös on uurimisel õendusabi eetilised probleemid ning nende sotsiaalkultuurilise ja kliinilise konteksti aspektid erinevates olukordades, sealhulgas muutuste foonil, mida tõi endaga kaasa COVID-19 pandeemia.  

Koostöökohtumised kui töövahend ning inspiratsiooniallikas täna ja tulevikus   

Doktoriõpe nõuab palju iseseisvust ja omaette töötamist. Samas kohtumised inimestega, kes on samas olukorras, kuid kelle kogemused, taust ja uurimisvaldkond võivad olla pisut erinevad, mõjuvad värskendavalt ja inspireerivalt ning aitavad kaasa uute ideede sünnile. Tartu ja Turu ülikooli ühisseminaril osalenud doktorandid esitlesid üksteisele oma doktoritööde esialgseid käsikirju, vaadeldi süvitsi sisukordades sõnastatud pealkirju, teemasid ja termineid, et mõista, mida ja miks kaasdoktorant uurib, mis on uurimistöö kesksed mõisted ja nende taustal olev teooria. Juhendavate professorite sõnul lubas niisugune ,,aja maha võtmine“ neil tavapärasest enam süüvida iga konkreetse doktorandi teemasse, mis on professorite sõnul suur privileeg, arvestades nende töökoormust ja akadeemilisi kohustusi. Ühtlasi avastati ürituse tulemusena tõhus ja uudne viis doktoritöö kokkuvõtva väljaande kirjutamise õpetamiseks ja õppimiseks.  

Praegused Tartu Ülikooli õendusteaduse doktorandid töötavad valdavalt õendusõppejõududena kõrgkoolides, kus nad jagavad oma teadustöö kogemusi ekspertide ja koolitajatena. Tulevikus loodaks, et ka kliinilisest praktikast jõuab õdesid ja õendusjuhte doktoriõppesse senisest enam. Jääb vaid soovida, et doktorantide ühisseminarid Turu ja Tartu ülikooli õendusteaduse üksuste vahel jätkuvad ning säärane ühestegutsemine toetab jõudsalt pädevate ja aktiivsete tegevteadlaste kasvu. Rahvusvahelised võimalused toetavad õdede karjääri arengut ja võivad kaasa aidata ka õenduse kui valdkonna atraktiivsusele.  

Õdede pädevuse olulisuse ja riigipiiriülese koostöö väärtust on võimalik esile tuua just rahvusvahelise koostöö ja teadusuuringute kaudu. Õendusteaduse vaatenurgast loob doktorantide rahvusvaheline koostöö ressursid valdkonna jaoks olulistele ja asjakohastele uurimisprojektidele, misläbi teenib rahvusvahelistumine lõppkokkuvõttes tõhusamalt ka õendusabiteenuste kasutajaid. 

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.