Peatselt hakkab Riigikogu arutama uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, mida Sotsiaalministeerium on koostöös valdkonna osapooltega välja töötanud. Selle suure töö eestvedajad Kerli Reintamm-Guţan (nakkushaiguste ennetamise poliitika juht) ja Maia-Triin Kanarbik (nakkushaiguste ennetamise poliitika nõunik) selgitavad, mida toob seaduse kaasajastamine õdedele. 

Miks on vaja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust kaasajastada ning mida soovitakse nende muudatustega saavutada?

Soovime, et igaühe tervis ja kõigi elu oleks kaitstud nakkushaiguste eest nagu tänapäeval peab – ohud on teada, igaühel on võimalus haigestumisi vältida, haavatavamad on hoitud, puhangute ohjeldamiseks on tõsidusele vastavad meetmed ja tervishoid toimib nii igapäevaselt kui ka kriisides.

Kehtiv seadus on vastu võetud 23 aastat tagasi. See ei arvesta sellega, kuidas on vahepeal muutunud nakkushaigustest tulenevad ohud, inimeste eluviisid ja tervishoiu võimalused. Lisaks ilmestas COVID pandeemia vajadust õiguslike muudatuste järele.

Koostöös valdkonna osapooltega töötasime välja uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, mis uuendab nakkushaiguste ennetamist, haiguspuhangutega tegelemist ning tervisekriiside lahendamist. Seeläbi soovime saavutada järgmist:

• Riskid raskelt haigestuda ja nakkust levitada on väiksemad: maandame riskid, kui hoiame silma nakkushaiguste levikul, väldime nakatumist ja oleme valmis nii üksikuteks kui ka massilisteks haigestumisteks.
• Karjaimmuunsus on vajalikul tasemel: saame karjaimmuunsuse uuesti toimima siis, kui vaktsineeritute osakaal kasvab vähemalt rahvusvaheliselt soovitud määrale – näiteks leetrite puhul 95% sihtrühmast.
• Igaüks on kaitstud ilma tervishoiusüsteemi üle koormamata: jätame tervishoiusüsteemile võimaluse olla meile vajalikul määral abiks, kui väldime nakatumist ja haigestumist.

Millised uuendused on tulemas ja mis ajast?

Uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kaasajastab nakkushaiguste ennetamist, haiguspuhangutega tegelemist ning tervisekriiside lahendamist. Kogu info saate ministeeriumi veebilehelt https://sm.ee/nets ja meie poole pöördudes.

Lapsed ja teised piiratud teovõimega inimesed ning nende esindajad saavad kinnitada vaktsineerimisest keeldumist (mitte nõusolekut) alates 1. juulist 2027. Selleks ajaks aitame kooliõdedel ja teistel koolitervishoiuga seotud osapooltel uuenduseks ette valmistuda. Nimetatud muudatus jõustub varem, et tegevused oleksid kooskõlas kooliaasta algusega.

Kõik ülejäänud seaduseelnõu sätted hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2028. Selleks ajaks valmistame ette seaduse rakendamiseks vajalikud määrused (12 sotsiaalministri ja 1 valitsuse tasemel).

Üks eelnõu teemasid on lapspatsiendi õigus otsustada oma tervist puudutavate toimingute üle. Mida see põhimõte tähendab ja miks on seda oluline seaduses selgemalt esile tuua?

Põhimõte on tegelikult tervishoiuõiguses juba olemas. See põhimõte tähendab, et laps ei ole tervishoius “passiivne objekt”, vaid tal on õigus olla päriselt kaasatud, saada arusaadavat infot ning vajadusel ise otsustada. Kui laps on piisavalt küps, et mõista terviseseisundit ja kavandatava toimingu tähendust, tuleb tema seisukohaga arvestada. Eelnõuga soovime seda põhimõtet teha selgemaks ka noorte vaktsineerimisel.

Eelnõus rõhutatakse tervishoiutöötaja kohustust hinnata lapse arusaamis- ja otsustusvõimet. Mida see tähendab tervishoiutöötaja jaoks igapäevases praktikas?

Igapäevases praktikas tähendab see eelkõige vajaduspõhist professionaalset hindamist, mitte “uut rutiinset testi iga lapsega”. Kaalutlusvõime hindamise vajadus tekib siis, kui laps tuleb tervishoiutöötaja vastuvõtule või protseduurile üksi ning tema vanematega ei ole võimalik ühendust saada või kui laps ei soovi oma vanemaid otsustamisse kaasata ning tervishoiutöötajal ei õnnestu last veenda vanemate kaasamise vajalikkuses. Kaalutlusvõime hindamine võib osutuda vajalikuks ka näiteks juhul, kui laps ja tema vanemad ei jõua tervishoiuteenuse vajalikkuse suhtes üksmeelele.

Õiguskantsleri büroo juhend selgitab, et kaalutlusvõime on lapse võime vastutustundeliselt kaaluda poolt- ja vastuargumente, et anda teavitatud nõusolek. Seda ei saa eeldada automaatselt vanuse järgi. Hindamine peab toimuma usalduslikus suhtes, vajadusel võib see nõuda rohkem kui ühte kohtumist, ning keerukatel juhtudel on mõistlik kaasata kolleege või tugistruktuure.

Informeeritud nõusolek on tervishoiuteenuse osutamise oluline osa. Mida tähendab informeeritud nõusolek ning millal tuleb seda küsida ka lapspatsiendilt?

Informeeritud nõusoleku põhimõte tähendab, et patsient peab saama arusaadavat infot testi või raviprotseduuri eesmärgi, tagajärgede ning keeldumise võimalike tagajärgede kohta. Tervishoiutöötaja selgitab võimalused lihtsas keeles, vastab küsimustele ja arvestab patsiendi otsusega. Sama kehtib vaktsineerimise puhul.

Lapse teavitatud nõusolek eeldab, et laps suudab asjaolusid vastutustundeliselt kaaluda. Kui laps on konkreetse otsuse suhtes kaalutlusvõimeline, tuleb otsustamisel lähtuda lapse enda nõusolekust. Praktikas küsitakse nõusolekut lapspatsiendilt alati vähemalt lapse kaasamise ja heakskiidu mõttes ehk isegi kui laps ei ole kaalutlusvõimeline, siis tuleb tema tahtega siiski arvestada.

Kuidas on lapspatsiendi nõusolek seotud vanema esindusõigusega?

Vanema esindusõigus ja lapse otsustusõigus ei ole vastanduvad, vaid täiendavad rollid. Vanemal on jätkuvalt oluline roll, kuid lapse hääl peab olema kuulatud.

Tervishoiutöötajad peavad järgima lapsesõbraliku tervishoiu põhimõtteid nii koolis, perearsti juures kui mujal, sõltumata sellest, kes annab vaktsineerimiseks nõusoleku. Lapsel on õigus osaleda tema tervist ja ravi puudutavate otsuste tegemisel, ka siis, kui vanem esitab nõusoleku. Perekonnaseadus näeb ette, et vanemad arutavad lapsega hooldus-, kasvatus- ja terviseküsimusi, lähtudes lapse küpsusest.

Õdedelt on küsitud praktiline küsimus: kuidas hinnata, kas laps mõistab vaktsineerimise eesmärki ja vajalikkust?

Praktilises töös soovitame lähtuda Õiguskantsleri büroo juhendi põhimõtetest ja näidisküsimustest. Hindamise fookus on sellel, kas laps suudab oma sõnadega selgitada miks seda tehakse, millised on võimalikud tagajärjed ning kas ta suudab oma valikut põhjendada.

Oluline on, et laps saaks selgituse oma arengutasemele vastavas keeles.

Kuidas toimida olukorras, kus vanem soovib vaktsineerimist, kuid laps keeldub näiteks hirmu tõttu?

Kui keeldumine on seotud hirmu või ärevusega, on soovitatav esmalt toetada last rahuliku selgitustööga, luua privaatsed ja turvalised tingimused ning vajadusel lükata vaktsineerimine edasi. Samuti võib pakkuda lapsele võimalust vaktsineerida tugiisiku juuresolekul (nt vanem, õpetaja, klassikaaslase), kui probleem on hirm vaktsineerimise protseduuri osas.

Kedagi ei vaktsineerita kunagi vastu tahtmist. Kui laps ütleb, et ta ei soovi vaktsiini, siis kooliõde ei tee protseduuri automaatselt edasi.  Kooliõde võiks  vestelda lapsega rahulikult, et mõista, kas tegemist on päris otsuse või süstihirmu, segaduse või ärevusega.  Kui laps ütleb “ei taha”, kuid ei oska oma otsust põhjendada, siis seda ei loeta kaalutlusvõimeliseks otsuseks.

Mida teha juhul, kui lapsevanemad on vaktsineerimise osas eri meelt?

Sellisel juhul on oluline selgitada vanematele vaktsineerimise eesmärki ja mõju ning püüda jõuda ühise arusaamani. Tervishoiutöötaja roll on anda usaldusväärset ja arusaadavat teavet, mitte teha otsust vanemate eest. Kui vanemate vahel kokkulepet ei sünni, tuleb lähtuda kehtivatest õiguslikest põhimõtetest ning vajadusel otsida lahendusi koos perega.

Hooldusõiguslikud vanemad peavad jõudma lapse vaktsineerimise suhtes ühisele otsusele. Seda ühist otsust võib aga esindada ka üks vanem. Kui üks lapsevanem teatab, et keeldub lapse vaktsineerimisest, on selge, et vaktsineerimiseks puudub üksmeelne nõusolek.

Milliseid põhimõtteid võiks tervishoiutöötaja järgida lapse otsustusvõime hindamisel õenduspraktikas – näiteks kooliõenduses või perearstikeskuses?

Soovitame lähtuda Õiguskantsleri büroo juhendist ja järgmistest põhimõtetest:

• hindamine on alati konkreetse otsuse põhine ning tugineb neljale kriteeriumile (mõistmine, aktsepteerimine, põhjendamine, valiku väljendamine);
• hindamine toimub dialoogis ning vajadusel võib see eeldada rohkem kui ühte kohtumist või kolleegi kaasamist;
• hindamise tulemus ja põhjendused dokumenteeritakse;
• otsustusprotsess peab olema vaba survest, eakohaselt selgitatud ja turvaline.

Kuidas mõjutavad need muudatused kooliõdede igapäevast vaktsineerimistööd?

Eelnõu seab eesmärgiks vähendada olukordi, kus vaktsineerimine jääb ära üksnes menetluslike takistuste tõttu, ning vähendada koolitervishoius vaktsineerimise korraldamisega seotud bürokraatiat. Praktikas on probleemiks, et kirjaliku nõusoleku süsteemis jääb osa lapsi kaitseta esindajate passiivsuse või teavituse tehniliste tõrgete tõttu.

Eelnõu kohaselt:

• kooliõde teavitab vaktsineerimisest ja keeldumise võimalusest;
• kui lapsevanem on nõus, ei pea ta midagi täiendavalt tegema ja last vaktsineeritakse, kui ta on sellega nõus;
• kui lapsevanem ei ole nõus, esitab lapsevanem kirjaliku keeldumise, kuid lapse ja lapsevanema erimeelsuse korral hinnatakse vajadusel kaalutlusvõimet.

Eelnõu puudutab ka tervisetõendite väljastamise korda. Mis selles osas muutub?

Muudatuse eesmärk on vähendada olukordi, kus tervisetõendeid nõutakse harjumuse või bürokraatliku praktika tõttu, kuigi meditsiinilist vajadust selleks ei ole. See aitab vähendada perearstikeskuste ja pereõdede töökoormust ning suunata tervishoiutöötajate aega rohkem sisulisele ravitööle.

Üldisest nakkushaiguste “tervisetõendi” nõudest loobutakse enamikul töökohtadel, sest selline tõend kajastab vaid hetkeolukorda ega taga püsivat nakkusohutust. Selle asemel rõhutatakse riskipõhiseid ennetusmeetmeid. Samas jääb haavatavate sihtrühmadega kokku puutuvatel ametikohtadel (sh lastega vahetult kokku puutuvad töötajad, tervishoiuasutuse töötajad ja vahetult sotsiaalteenust osutavad töötajad) alles nõue läbida enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontroll.

Kust saavad õed ja teised tervishoiutöötajad nende muudatuste kohta täiendavat infot?

Kogu info nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kohta on leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://sm.ee/nets. Sealsamas on meie kontaktid, kuhu ootame nii küsimusi kui ka kommentaare.