Milliseid muudatusi on tööõiguses viimasel ajal tehtud?

Käesoleva aasta 1. augustist hakkasid kehtima töölepinguseaduse (edaspidi TLS) muudatused, mis kaitsevad töötajat teadmatuse ja ebasoodsa kohtlemise eest. Tegime kokkuvõtte peamistest seadusemuudatustest, millega kursis olemine on kasulik igale töötajale.

Siiri Puru
Foto: Argo Ingver

1. Töötajatele tuleb jagada rohkem infot töötingimuste kohta.  

Varem oli seadusega sätestatud, et enne tööle asumist tuleb töötajaga kokku leppida tööülesanded ja töötasu ning anda teada töökorralduse reeglitest, palgapäevast ja muudest töötingimustest. Nüüd peab tööandja töölepingusse või töökorralduse reeglitesse kirja panema ka järgmise info.   

  1. Teavitamine maksudest –  tööandja peab selgitama, mille eest ja kui palju töötaja palgast kinni peetakse ja millised on hüved, mida töötaja tasutud maksude eest saab. 
  2. Info puhkuse kohta – tööandja peab teatama põhipuhkuse kestuse ja lisama viite muule tööandja poolt hüvitatavale puhkusele (nt õppepuhkus või puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks). Tööandja ei pea teavitama sellisest puhkusest, mille tasu tema ei hüvita (nt vanemahüvitis). 
  3. Info koolituste kohta – tööandja peab töötajale andma üldist laadi teavet koolituste kohta. Näiteks, kui palju on töötajal võimalik tööandja poolt tasustatud koolitustel käia või milline on üldine asutuse koolituspoliitika. Tervishoiusektoris on koolitused reguleeritud kollektiivlepinguga, mille alusel koostatakse koolitusplaan.  
  4. Ületunnitöö tegemise ja hüvitamise kord ületunnitööd ei saa nõuda, vaid seda tehakse kokkuleppel ning see hüvitatakse tasustatud vabas ajas või poolte kokkuleppel 1,5-kordses töötasu määras. Tööandja võib töötajalt vastavalt nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Näiteks kui haiglas ei ole järgmise vahetuse töötaja ettenähtud ajal tööle tulnud, peab töötaja jätkama töötamist järgmise vahetuse töötaja tööletulekuni või vahetu juhi korralduseni töötamise lõpetamiseks.
  5. Viide töölepingu ülesütlemisele – tööandjal on kohustus viidata kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile ja põhjendamiskohustusele ning etteteatamistähtaegadele. 

2. Katseaja pikkusest tuleb alati teavitada.   

Uuenenud TVSi kohaselt ei arvestata katseaja hulka aega, kui töötaja tööülesannete täitmine on takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust. Näiteks kui töötaja on haiguse või lapse saamise tõttu katseajal töölt eemal, siis katseaeg pikeneb eemal oldud perioodi võrra. 

3. Tööandjal tuleb säilitada teave töötingimuste info edastamise kohta. 

Kui töötaja töötingimused muutuvad, tuleb neist teavitada hiljemalt muudatuste jõustumise päeval. Tööandja peab töötingimuste dokumendid ja info nende vastuvõtmise kohta säilitama töölepingu kehtivuse ajal ja kümne aasta jooksul lepingu lõppemisest. Tõendi peab säilitatama nii uute töötajate kui ka juba töötavate töötajate kohta, kes teavet küsivad. Viisi, kuidas tõend säilitada, valib tööandja (nt dokumendihaldusprogrammis või paberil). 

4. Töötaja saab kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. 

Töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta juhib tähelepanu rikkumistele, toetub enda õigustele või kaitseb teist töötajat tema õiguste kaitsmisel (nt usaldusisikuna). Samuti ei ole oluline kindla kaitsva tunnuse olemasolu (nt vanus, veendumused, rass jms), vaid kaitse on tagatud igale töötajale ka kindla ühise tunnuse puudumisel.  

5. Suureneb mitmel kohal töötava töötaja vastutus tööohutuse tagamisel. 

Uuenenud seaduse kohaselt ei saa tööandja töötajal keelata vabal ajal teisel töökohal töötamist ning töötajat ei tohi seetõttu ebavõrdselt kohelda. Eranditeks on juhud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe. Samas on töötajal kohustus tagada, et töötamine või teenuse osutamine teisel töökohal ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Seega on oluline, et töötaja järgib ka ise üldisi töö- ja puhkeaja nõudeid. Tööandja saab vastutada, et tema juures töötamisel töö- ja puhkeaja nõuetest kinni peetakse. 

6. Puhkusetasu tuleb maksta enne puhkuse algust.  

Puhkusetasu makstakse välja eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja pole teisiti kokku leppinud. Muudatusega täpsustatakse, et puhkusetasu arvestamisel ja maksmisel tuleb aluseks võtta töötaja eelviimane kalendaarne tööpäev, mis tagab päevaviisilise ja summeeritud tööajaga töötajate võrdse kohtlemise. Summeeritud tööajaga töötajal võib viimane reaalne tööpäev enne puhkust olla mitu päeva varem, nt töötaja puhkus algab 15.08, viimane tööpäev oli 10.08 ja eelviimane 6.08.  

Lisaküsimustega võib pöörduda otse EÕLi juhatuse poole aadressil juhatus@ena.ee või esitada oma küsimus siseveebis.

Viimased uudised

Pereõed ja perearstid sõlmisid hea tahte koostööleppe

Leppe eesmärk on pereõdede ja perearstide jätkusuutliku koostöö tagamine kõigis Eesti piirkondades.

Mida ütleb ametinimetus?

Ametinimetus rinnasildil peab olema üheselt arusaadav eelkõige patsiendile, aga ka kolleegile.

Kuidas toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi

Dementsuse sümptomite varajane märkamine soodustab varajast diagnoosimist ja ravi.

Kuulmislangus vaevab järjest enam ka noori

Kas kuulmislangus on paratamatus või tuleneb teadmatusest? Vastab aasta õde 2021 Marje Rebane.

Kuidas mõjutas koroonapandeemia õendustudengite praktikat?

Praktika on tervishoiukõrgkoolide tudengitele esimene oluline võimalus saada aimu oma töö olemusest.

Patsiendiohutus – ihaldatud olukord, kui riskid on maandatud ja tõenäosus vigade tekkeks minimaalne

Patsiendiohutus ei ole luksuskaup, vaid kvaliteetse teenuse absoluutne eeldus.