Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest?

Enamik inimesi, kellel on diagnoositud COVID-19, hakkavad ennast paremini tundma, kui haigestumisest on möödas mõni nädal. Neil nädalatel, paranemise ajal on ka ise võimalik enda tervise eest hoolt kanda.

Palu, et keegi jägiks sinu tervislikku seisundit
Kui oled haige ja tunned ennast ebaturvaliselt, siis lepi sõbra, sugulase või naabriga kokku, et iga päev teatud kellajal te kas helistate või suhtlete läbi ukse üksteisega.

Kui sul on kõrge palavik, võib sind aidata

  • rohke puhkamine
  • küllaldane vedeliku tarbimine (kõige parem on vesi), sest see aitab vältida dehüdratsiooni. Saad aru, et oled piisavalt vedelikku tarbinud, kui uriin on helekollane ja puhas.

Vajadusel võta paratsetamooli või ibuprofeeni
Kui tunned ebamugavustunnet, võta paratsetamooli või ibuprofeeni. Ibuprofeen ei tee COVID-19 hullemaks. Selle kohta tegi uuringu Ühendkuningriigi ravimiameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komisjon (The Commission on Human Medicines), kes kinnitas, et ei ole selgeid tõendeid selle kohta, et ibuprofeeni kasutamine halvendaks COVID-19 diagnoosiga inimese tervist.

Köha ravimine
Kui sul on köha, siis väldi selja peal lamamist. Pigem ole külili või kõhuli.
Teelusikatäis mett võib aidata kergendada köhimist. Alla 12-kuustele beebidele ei tohi mett anda.
Vajaduse korral võta ühendust oma perearstiga, kes annab nõu, kuidas köha paremini ravida.

Hingelduse korral võib olla abi järgmistest nõuannetest

  • Hoia tuba jahedamana.
  • Keera maha soojendus, ava aken.
  • Ära kasuta ventilaatorit, see levitab viirust edasi.
  • Hinga aeglaselt läbi nina sisse ja suu kaudu välja, huuled hoia nii, nagu puhuksid küünalt ära. Sügavhingamine aitab hapnikuga varustada ka kopsude alaosa, mis on oluline selleks, et vältida kopsupõletiku teket.
  • Istu sirge seljaga tooli peal või voodis.
  • Lõdvesta oma õlad nii, et sa ei oleks küürus.
  • Kergelt ettepoole kallutades toeta end, pannes käed põlvedele või millelegi stabiilsele, näiteks toolile.
  • Katsu mitte sattuda paanikasse, sest see võib hingeldust süvendada.

Kokkuvõtte koostas Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna õde Tuuli Albrant Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (UK National Health Service) kodulehe info põhjal.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.