Kuidas kodus koroonaviiruses olles hoolitseda oma tervise eest?

Enamik inimesi, kellel on diagnoositud COVID-19, hakkavad ennast paremini tundma, kui haigestumisest on möödas mõni nädal. Neil nädalatel, paranemise ajal on ka ise võimalik enda tervise eest hoolt kanda.

Palu, et keegi jägiks sinu tervislikku seisundit
Kui oled haige ja tunned ennast ebaturvaliselt, siis lepi sõbra, sugulase või naabriga kokku, et iga päev teatud kellajal te kas helistate või suhtlete läbi ukse üksteisega.

Kui sul on kõrge palavik, võib sind aidata

  • rohke puhkamine
  • küllaldane vedeliku tarbimine (kõige parem on vesi), sest see aitab vältida dehüdratsiooni. Saad aru, et oled piisavalt vedelikku tarbinud, kui uriin on helekollane ja puhas.

Vajadusel võta paratsetamooli või ibuprofeeni
Kui tunned ebamugavustunnet, võta paratsetamooli või ibuprofeeni. Ibuprofeen ei tee COVID-19 hullemaks. Selle kohta tegi uuringu Ühendkuningriigi ravimiameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komisjon (The Commission on Human Medicines), kes kinnitas, et ei ole selgeid tõendeid selle kohta, et ibuprofeeni kasutamine halvendaks COVID-19 diagnoosiga inimese tervist.

Köha ravimine
Kui sul on köha, siis väldi selja peal lamamist. Pigem ole külili või kõhuli.
Teelusikatäis mett võib aidata kergendada köhimist. Alla 12-kuustele beebidele ei tohi mett anda.
Vajaduse korral võta ühendust oma perearstiga, kes annab nõu, kuidas köha paremini ravida.

Hingelduse korral võib olla abi järgmistest nõuannetest

  • Hoia tuba jahedamana.
  • Keera maha soojendus, ava aken.
  • Ära kasuta ventilaatorit, see levitab viirust edasi.
  • Hinga aeglaselt läbi nina sisse ja suu kaudu välja, huuled hoia nii, nagu puhuksid küünalt ära. Sügavhingamine aitab hapnikuga varustada ka kopsude alaosa, mis on oluline selleks, et vältida kopsupõletiku teket.
  • Istu sirge seljaga tooli peal või voodis.
  • Lõdvesta oma õlad nii, et sa ei oleks küürus.
  • Kergelt ettepoole kallutades toeta end, pannes käed põlvedele või millelegi stabiilsele, näiteks toolile.
  • Katsu mitte sattuda paanikasse, sest see võib hingeldust süvendada.

Kokkuvõtte koostas Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna õde Tuuli Albrant Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (UK National Health Service) kodulehe info põhjal.

Viimased uudised

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Merlyn Kundiga ja Viru piirkonna esindaja Maie Türksoniga.

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.

Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vajame laiemat diskussiooni, et mõista ja selgitada vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse järele.

Onkoloogia valdkonnas töötamine pakub ka palju rõõmu

Õe töös ei tohi kaotada huumorimeelt. See aitab rasketest hetkedest üle saada.