Osteoporoos on kogu skeleti haigus, millele on iseloomulik luumassi vähenemine. Kui terve luu on tugev, siis osteoporoosi korral on luu hõrenenud ja visuaalsel uuringul on näha, et luu on muutunud justkui auguliseks ja osaliselt läbipaistvaks. Pereõde Ingre Rämmal ja Pärnu haigla õde Kersti Ossaar räägivad osteoporoosi ravist ja annavad nõu, kuidas haigust ennetada.
Vastab Ingre Rämmal
Keda osteoporoos kõige enam puudutab?
Kõige enam puudutab osteoporoos keskealisi ja vanemas eas inimesi, eriti naisi. Osteoporoosi all kannatavad kõige sagedamini postmenopausis naised, sest haiguse üheks soodustavaks teguriks on hormonaalsed muutused kehas. Samas võib osteoporoosi esineda ka 40ndates eluaastates. Nooremas eas puudutab osteoporoos eeskätt naisi, kel on varane menopaus.
Kindlasti ei tohi unustada ka mehi. Viiekümnendates mehed ei koge küll nii kiiret luumassi kadu kui naised pärast menopausi, aga umbes 70. eluaastaks kaotavad mehed ja naised luumassi sama kiirusega.
Eestis on umbes 80 000 osteoporoosi diagnoosiga inimest. Haigus on tavaliselt asümptomaatiline kuni esimese kliinilise murdumiseni. Igal aastal leiab Eestis aset 1300–1500 reieluumurdu ning suurem osa neist on otseselt seotud osteoporoosiga. Kõige sagedasemad osteoporootilised murrud esinevad reieluu proksimaalsetes osades (puusaliigeses), selgroolülides, küünarvarre distaalses osas, õlavarre ülaosas ja vaagnas.
Mis on osteoporoosi riskitegurid?
Üheks riskiteguriks on suitsetamine, mis mõjutab nii luu tihedust kui ka tervist üldiselt. Teiseks on liigne alkoholi tarvitamine, näiteks kolm või enam ühikut päevas. Ka varased haprusmurrud on osteoporoosi riskiteguriks.
Riskitegur on ka väike kehamassiindeks. See puudutab vanemaid inimesi, kes ei söö hästi ja on alakaalulised. Kui eakad liiguvad vähe ning nende lihasmass on nõrgaks jäänud, siis on kukkumised kerged tulema ja trauma tõttu tekivad luumurrud.
Ka inimese pikkuse vähenemine võib viidata osteoporoosile. Seda märgatakse tavaliselt tervisekontrollides, kui selgub, et inimene on taas näiteks sentimeetri või kahe võrra lühemaks jäänud.
Oluliseks riskiteguriks on kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus. Luude põhiline ehitusmaterjal on kaltsium. Lisaks on olulised mitmed teised vitamiinid ja mineraalid: B6-vitamiin, magneesium, fosfor ja valgud. D-vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil soolestiku kaudu luudesse imenduda. Üks riskitegureid on sage kohvijoomine. Neil, kes joovad päevas neli või viis tassi kohvi, võib kaltsiumi, D-vitamiini ja teiste mineraalainete omastamine olla väiksem. On leitud, et kuni kaks tassi kohvi päevas olulist mõju ei avalda. Riskiteguriteks võivad olla ka teatud ravimid ja kaasuvad haigused.
Kuidas luuhõrenemise riski vähendada?
Luutiheduse suurenemine kestab kuni 27. eluaastani. Üldine soovitus ongi juba varakult alustada tervisliku toitumise ja liikumisega. Seejuures tuleb jälgida, et laste toitumises oleks kaltsiumivajadus kaetud. Noorest east alates on oluline liikumine. Tänu füüsilisele aktiivsusele muutuvad luud tugevaks. On tähele pandud, et luude ja lihasmassi tugevdamist toetavad pallimängud ja teised spordialad, kus hüpatakse rohkem. Kõige suurema kasu annab regulaarne, elukestev ja mitmekülgne treening, mis on kohandatud inimese võimetele, arvestades terviseseisundit ja varasemat kehalist aktiivsust. Kui on tugevad lihased ja luud, siis on ka tasakaal parem.
Neljakümneselt luumassi juurde ei kasvata, aga siis on võimalik säilitada luude ja lihaste tugevust tervisliku toitumise, liikumise ja trenniga. Soovitav on kaks kuni kolm korda nädalas teha erinevaid treeninguid. Niisamuti on oluline jälgida, et oleks piisavalt uneaega.
Läbi elu on väga tähtis tervislik toitumine. Toitainerikas ja tasakaalustatud toitumine kaitseb nii luude ja lihaste tervist kui ka üldist heaolu. Oluline on valmistada toitu kodus ise, mitte kasutada poolfabrikaate ja töödeldud toite, kus on sees rohkelt suhkruid, küllastunud rasvu, ebavajalikke lisaaineid ja soola.
Millised on sagedasemad õnnetused, mis luuhõrenemisega inimestega on juhtunud?
Peamiselt kukutakse, näiteks vaiba serva taha takerdudes või vaibal libastudes. Piisab omaenda keharaskusest, et käe peale kukkudes murduks randmeluu.
Kõige ohtlikumad on juhtumid, kus kukkumise tõttu saab kannatada reieluu või selgroog. Sellistel juhtudel on ravi keerukas ja voodisse jäädakse väga pikaks ajaks.
Kas luuhõrenemist on võimalik tuvastada enne õnnetuse juhtumist?
Jah, selleks on olemas FRAX-küsimustik, mida viivad läbi tervishoiutöötajad. Lisaks tuleb anamneesi võtmisel läheneda igale inimesele individuaalselt, et välja selgitada tema tervisekäitumine: toitumine, liikumine, suitsetamine, alkoholi ja kohvi tarbimine, ravimid, kaasuvad haigused jm. Kui FRAX-küsimustiku tulemused ja terviklik anamnees viitavad riskidele, siis hindab arst, kas on vajalik läbi viia täiendav uuring, kus kasutatakse röntgenkiirtel töötavat luudensitomeetrit ehk nn DEXA-aparaati.
Vastab Kersti Ossaar
Mida võiks osteoporoosi ennetamiseks teha?
Luuhõrenemine on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Riskirühmadesse kuuluvaid inimesi võiks kutsuda uuringuid tegema, et luude hõrenemine võimalikult varakult avastada. Hea oleks varakult üles leida inimesed, kellele on ka väikesed osteoporoosi riskifaktorid. Varem on taolisi uuringute üleskutseid tehtud edukalt. Kui luude hõrenemine avastatakse hilisemas etapis, siis kestab ravi palju kauem ja on ka kulukam.
Millised võimalused on osteoporoosi ravimiseks ja mida need endast kujutavad?
Osteoporoosi ravimitest on Eestis kasutusel nii tablettravi kui ka süsteravi. Sagedasti kasutatakse osteoporoosi ravimisel toimeainena bisfosfonaate, mida leidub Fosavance’i-nimelistes tablettides. Neid tuleb võtta ravi kestel kord nädalas. Samuti kasutatakse toimeainet Denosumab, mida leidub ravimis nimega Prolia, mida süstitakse naha alla kaks korda aastas. Selle ravimi puhul on ülioluline, et kahe süsti vahele jääks pool aastat. Luuhõrenemise pidurdamiseks ja peatamiseks on valikus teisigi ravimeid, kuid konkreetse ravi määrab arst patsiendile kindlate kriteeriumite alusel.
Kas ainult ravim aitab või tuleb teha muutusi ka elustiilis?
Ainult ravimist jääb väheseks. Kui inimene on suitsetaja, siis on ülioluline suitsetamisest loobuda. Samuti ei tule kasuks alkoholi liigtarvitamine.
Luustiku taastamisel on väga suureks abiks see, kui tegeletakse luu- ja lihaskonna tugevana hoidmisega. Lülisammast ei hoia püsti mitte miski muu peale lihaste. Mida tugevam on nii kõhu- kui ka seljalihas, seda paremini on hoitud lülisammas.
Mida osteoporoosi ravi juures peab meeles pidama?
Ülioluline on järjepidevus. Kui on määratud tablettravi, siis on väga tähtis tablette õigesti manustada. Siin on patsiendile abiks õde, kes nõustab ja õpetab. Nahaaluse süsti teeb tavaliselt pereõde. Nendel juhtudel, kui on ette nähtud intravenoosse ravimi kasutamine, saab patsient pöörduda lähima haigla päevaravisse.
Kui kaua osteoporoosi ravi kestab?
Sõltuvalt ravimist on ravi kestus erinev. Kõige lühemat aega kestab ravi viis aastat, kuid olukorrad on erinevad ja individuaalsed. Seejuures tasub meeles pidada, et nii luu lammutamine kui ka selle ülesehitamine kestab aastaid. Oluline on usaldada tervishoiutöötajaid, kes ravi määravad, ja võtta ravimeid ettenähtud viisil.
Kes nõustavad inimesi osteoporoosi ravil?
Üldjuhul on osteoporoosi ravil inimesele abiks perearst ja -õde. Keerukamate juhtumite korral on abiks reumatoloogia valdkonna eriõed.
Suuremate haiglate juures töötavad eriõed ja õed-spetsialistid, kes teevad iseseisvaid vastuvõtte, ja nende juurde on perearstidel ja -õdedel võimalik patsiente osteoporoosi korral nõustamisele saata. See vähendab perearstide koormust ning eriõde teeb ära olulise ettevalmistuse, et alustada luuhõrenemise raviga.
Luutervist toetav toitumine
Vahemere tüüpi toitumisel on soodne mõju nii luudele kui ka inimese üldisele tervisele. See on rikas puu- ja köögiviljade, sealhulgas kaun- ja luuviljade poolest. Selles on rohkelt rasvast kala, oliiviõli, täisteratooteid, piimatooteid ja pähkleid.
Kaitsev toime luutervisele tuleb mitmest mehhanismist:
- Põletikuvastane ja antioksüdantne toime – Vahemere tüüpi toitumine sisaldab rohkelt antioksüdante ja polüfenoole, vähendades kroonilist põletikku, mis on seotud luukoe lagunemisega.
- Tasakaalustatud valgusisaldus – mõõdukas kogus valku ja piimatooteid annab kehale piisavalt kaltsiumi ja kvaliteetset valku. See aitab hoida kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning toetab luude ainevahetust.
- Mõju soolestiku mikrobioomile – kiudainerikas toit mõjutab soolestiku mikrobioomi positiivselt tänu oma prebiootilistele omadustele. Lisaks aitavad kaasa probiootikume sisaldavad toidud, näiteks kääritatud piimatooted.
- Oliiviõli kaitsev toime – rohkelt oliiviõli sisaldavad toidud toetavad ja kaitsevad luude tervist.
- Töödeldud toitude vältimine – Vahemere dieet väldib töödeldud süsivesikuid, suhkruid ja küllastunud rasvu, mis võivad kahjustada luutervist.
