Viimastel aastatel on üha enam hakatud pöörama tähelepanu meeste tervisele ja tervelt elatud aastate olulisusele. 2022. aastal korraldatud 40–49-aastaste meeste terviseuuringust selgus, et Eestis on 44% meestest ülekaalulised ja 27% rasvunud. Ligi 55%-l meestel esines kõrge vererõhk ning 33% hindas oma tervislikku seisundit vaid rahuldavaks.
Kui vaatame meeste tervist laiemalt, tuleb tähelepanu pöörata juba noormeeste tervisekäitumisele. Nooruses kujunenud terviseharjumused ja teadmised mõjutavad oluliselt meeste tervist hilisemas elus. Uuringud on näidanud, et kui koolis räägitakse noormeestega tervise- ja seksuaaltervisega seotud teemadel, on nende tervisekäitumine teadlikum ja vastutustundlikum.
Ameerika pediaatriaakadeemia (AAP) uuringu järgi räägivad tervishoiutöötajad seksuaaltervisest sagedamini tüdrukutega kui poistega. Üldiselt on teada, et mehed kipuvad terviseprobleemidega tegelema alles siis, kui need on juba tõsised. Küsimus on, kas see kehtib ka tänaste noormeeste puhul.
Kui mehed kipuvad terviseprobleemidega tegelemist sageli edasi lükkama, siis viimastel aastatel on noormeeste osakaal vastuvõttudel suurenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud teenuste parem kättesaadavus ja noormeestele mõeldud nõustamiskohtade lisandumine. Kui varem tegutsesid noormehi vastu võtvad noortekabinetid ainult Tallinnas ja Tartus, siis nüüd saab vastuvõtule pöörduda näiteks ka Viljandis. Enda kogemusest võin kinnitada, et noormehed tulevad meeleldi nõustamisele, kui neile see võimalus luua.
Ennetustöö ja tervisehariduse olulisus
Ennetustöö ja terviseharidus mängivad noormeeste tervise kujundamisel võtmerolli. Kui tervisekäitumise ja seksuaaltervise teemad on kooliprogrammi või noortetöö osa, tekib noormeestel teadlikkus juba varakult. Praktika näitab, et noormehed, kes on saanud koolis või trennis avatult rääkida tervisest ja suhetest, pöörduvad hiljem ka kiiremini tervishoiuspetsialisti poole ning on oma tervise suhtes vastutustundlikumad. Seetõttu peaks terviseharidus olema süsteemsem ja suunatud mõlemale sugupoolele võrdselt.
Oluline on ka vanemate roll – avatud suhtlus kodus loob keskkonna, kus tervise ja suhete teemad ei ole tabu. Kui noormees tunneb, et võib oma muredest rääkida ilma hukkamõistuta, on tal ka lihtsam otsida professionaalset abi. Noormeestele tuleb anda sõnum, et tervislik eluviis ja enese eest hoolitsemine on tugevuse, mitte nõrkuse märk.
Levinumad mured ja nõustamise teemad
Noormeeste puhul on sagedasemad mured seotud seksuaaltervise, kehalise arengu ja vaimse heaoluga. Väga sageli küsitakse küsimusi, mis puudutavad seksuaalfunktsiooni, erektsiooni, seemnepurset või libiidot. Samuti soovitakse teha suguhaiguste testi. Kahjuks on meeste testimise aktiivsus oluliselt madalam kui naistel. Näiteks oli 2024. aastal 20–24-aastaste naiste seas klamüüdia diagnoose ligikaudu kümme korda rohkem kui meestel (TAI statistika). See ei tähenda, et naiste seas leviks rohkem klamüüdiat kui meeste seas, pigem näitab, et mehed käivad vähem testimas.
Üha rohkem noormehi küsib nõu ka enesearengu ja kehapildi teemadel – näiteks ollakse mures oma suguelundite suuruse, karvakasvu, häälemurde või lihasmassi pärast. Need on arenguga seotud küsimused, mille üle mõtisklemine on noorukieas loomulik, kuid sageli vajatakse kinnitust, et kõik on korras.
Lisaks on noormeeste seas märgatavalt sagenenud vaimse tervisega seotud mured. Stress, ärevus ja madal enesehinnang mõjutavad otseselt ka füüsilist ja seksuaalset tervist. Paljud noormehed pöörduvad tervishoiutöötaja poole, kui tunnevad väsimust, uneprobleeme või motivatsiooni langust – need võivad olla märgid vaimsest ülekoormusest või algavast depressioonist.
Ka eluviisiga seotud teemad on muutunud oluliseks: räägitakse toitumisest, füüsilisest aktiivsusest, alkoholitarbimisest. Samuti soovitakse nõu kaaluprobleemide või ülekaaluga, mis võib mõjutada nii enesekindlust kui ka tervisenäitajaid.
Kokkuvõttes võib öelda, et noormehed pöörduvad tervishoiutöötajate poole üha teadlikumalt. Kuigi seksuaaltervis on endiselt üks peamisi põhjusi, on järjest enam fookuses ka vaimne tervis ja tervislik eluviis. See näitab positiivset muutust – noormehed julgevad üha enam oma tervise ja heaolu teemadel abi küsida.
Seksuaalhäirete puhul on oluline põhjalik anamnees. Selle kaudu saab selgitada, kas probleem on seotud näiteks sooritusärevuse, madala enesehinnangu või mõne tervisliku seisundiga (nt hüpertoonia, diabeet, ülekaal, depressioon). Iga noormeest tuleb käsitleda individuaalselt, arvestades tema elustiili, psühholoogilist ja füüsilist tausta.
Ennetuse seisukohalt on kõige olulisem tervislik eluviis – mõõdukas füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni.
Koostöö spetsialistide ja valdkondade vahel
Noormeeste tervise edendamine eeldab koostööd eri valdkondade vahel – perearstid, õed, psühholoogid, treenerid ja õpetajad saavad kõik panustada. Näiteks spordiklubides võiks rohkem rääkida ka taastumisest, toitumisest ja vaimsest tervisest, mitte üksnes sportlikest tulemustest. Samuti võiks perearstikeskustes olla selgem süsteem, kuidas noormehed jõuavad nõustamisele – sageli piisab lihtsalt sellest, et keegi julgustab neid esimest sammu astuma.
Koostöö aitab luua tervikliku toetussüsteemi, kus noormees ei jää oma küsimustega üksi. Kui spetsialistid jagavad infot ja teevad koostööd, paraneb ka meeste usaldus tervishoiusüsteemi vastu. Lõppeesmärk on ju ühine – et mehed oleksid teadlikumad, tervemad ning elaksid pikemalt ja kvaliteetsemalt.
Nõustamisele tulemine ja valehäbi ületamine
Hea on näha, et noormehed kasutavad nõustamisvõimalusi üha enam. See näitab, et teadvustamine ja teavitustöö on andnud tulemusi. Kui varem tundsid noormehed sageli hirmu või piinlikkust tervishoiutöötaja poole pöördudes, siis nüüd on suhtumine muutumas – nõu otsimist nähakse üha enam normaalse ja vastutustundliku sammuna.
Valehäbi ületamisel on suur roll meedial ja üldisel suhtumisel. Kui noortele näidatakse, et tervishoiutöötaja poole pöördumine on normaalne ja vajalik, aitab see vähendada hirmu ja piinlikkustunnet. Olen noortele alati rõhutanud – nõustamisel ei ole olemas rumalaid ega valesid küsimusi. Ka koolides loenguid pidades olen rõhutanud, et tervishoiuspetsialisti poole pöördumine on loomulik osa enda tervise hoidmisest.
Õnneks on viimastel aastatel hakatud mõistma, et noormeeste nõustamine ja tervisekontroll on sama oluline kui tüdrukute regulaarsed visiidid ämmaemanda või günekoloogi juurde.
Kokkuvõttes võib öelda, et suund on selgelt positiivne – noormeeste teadlikkus oma tervisest ja valmisolek abi otsida on kasvanud. Kui veel kümme aastat tagasi pöörduti tervishoiuspetsialistide poole peamiselt siis, kui probleem oli tõsine, siis nüüd tullakse üha sagedamini ka ennetavalt ja nõu saamiseks. See on väga tervitatav muutus.
Üldised soovitused meestele
Oluline on mõista, et terviseinvesteering ei ole kulu, vaid ennetus. Kui tervisekontrolli tehakse regulaarselt ja probleemid avastatakse varakult, on ravi lihtsam, odavam ja tulemuslikum. Noormeestel tasub harjuda mõttega, et tervishoiuspetsialistilt nõu küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid teadlik ja vastutustundlik samm enda heaolu nimel.
- Hoolitse regulaarselt oma tervise eest. Käi tervisekontrollis, isegi kui vaevusi ei ole.
- Ole füüsiliselt aktiivne. Igapäevane liikumine aitab ennetada nii ülekaalu kui ka südame-veresoonkonnahaigusi.
- Pööra tähelepanu toitumisele. Tasakaalustatud menüü toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.
- Räägi tervise ja seksuaalsuse teemadel. Küsi nõu, kui miski tekitab küsimusi – varajane pöördumine aitab probleeme ennetada.
- Kasuta usaldusväärset infot. Tervisenõu saab perearstilt ja -õelt, noortekabinetist või usaldusväärsetest terviseportaalidelt.
Allikad:
Borawski, E.A., Tufts, K.A., Trapl ,E.S., Hayman, L.L., Yoder, L.D., Lovegreen, L.D. Effectiveness of health education teachers and school nurses teaching sexually transmitted infections/human immunodeficiency virus prevention knowledge and skills in high school. J Sch Health. 2015 Mar;85(3):189-96. doi: 10.1111/josh.12234
Grubb, L. K., Powers, M. (2020). Emerging Issues in Male Adolescent Sexual and Reproductive Health Care. Pediatrics, e20200627. doi:10.1542/peds.2020-0627
Kender E, Vorobjov S, Ehala-Aleksejev K, Punab M. Eesti 40–49aastaste meeste tervis: pilootprojekt „Pikema Sõpruse Päev. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik; 2022.