Ajaloos on mustreid. Asjad ikka korduvad, sest areng käib spiraali mööda. Nii nagu haiglaõdede tööaja normeerimisest räägiti juba 1940. aastal, räägime sellest ka praegu. Viimase sajandi jooksul on suur töökoormus olnud kõne all mitmeid kordi. Siiski on valus tõdeda, et mitmed probleemid on samad ja lahendusi pole ikka.
Õed on kõige suurem tervishoiutöötajate rühm Eestis. Meie käes on võim ja võimalused tervishoius väga palju ühiselt ära teha, muuta ja arendada. Ühine tegutsemine ja jõud on see, mis edasi viib. Me saame selles olla paremad, ühtsemad, toimekamad ja häälekamad, et saavutada nii patsiendile kui ka õdedele paremad lahendused.
Me jälgime põhimõtteid, mis viivad edasi. Hooli ja hoolitse, kuula ja kuulata, hoia ja aita. Me ei pea kedagi paremaks või targemaks. Me peame iga inimest oluliseks. Me teame, et inimesed on parimad spetsialistid oma keha, oma tunnete ja tunnetuse üle. Õed teavad, et ühiselt on võimalik saavutada võimatut. Nad teavad, et tervishoius on oluline roll igaühel ja ilma meeskonnatööta eesmärke ei saavutata. Me selgitame seda kannatlikult kõigile.
Eesti Õdede Liit veab mitmeid arenguid, millega on pingeliselt ja laialdaselt tegeletud viimased 10 aastat. Tuntumad neist on nii eriõenduse temaatika tervikuna kui ka 3N ehk elektroonilise õendusdokumentatsiooni juurutamine üle Eesti. Samavõrra olulised on nii õdede pädevuse ja vastutusega seonduvad teemad kui ka uute teenuste lisandumisega kvaliteetsete juhendite väljatöötamine. Paljud muutused kulgevad raskelt, sest kõik lõplikud otsustajad pole harjunud veel õdesid kuulda võtma, olukord on nende jaoks uus.
Elu läheb ikka edasi ja kõige tähtsam on hoida pilk tulevikus. Meil on võimalus kaasa rääkida paljudes asjades nii Euroopas, maailmas kui ka Eestis. Ükski teine eriala ei tea täpselt, mida õenduses on vaja. Probleemi väljaütlemine on alati esimene samm muutuste teel. Me vajame rohkem kollegiaalsust, kui tahame, et tervishoid säiliks, töötajad jääks ning tervishoiusüsteem muutuks inimkeskseks.
Õdedena vajame rohkem eneseusku nii iseendasse kui ka võimesse muutusi esile kutsuda. Vajame õdesid, kes teevad professionaalset õe tööd selliselt, et kõik teised tahavad sellest õppida, innustuvad ning võtavad õest eeskuju. Õdesid, kes toovad kätt hoides lohutust ning protseduure tehes leevendust. Vajame õdesid, kes teavad, kuidas inimene ise saab kõige paremini oma tervist hoida. Me vajame õdesid, kes tahavad teha asju paremaks kõigi Eesti inimeste jaoks. Mina usun, et meie kõik koos olemegi need õed ja me suudame kasvatada järgmise põlvkonna õdesid, kes usuvad endasse ja viivad muutused ellu.
Me vajame tervishoius rohkem kollegiaalsust, teineteise teadmiste ja oskuste ühist rakendamist ning ühist sihti silme ees – inimeste parem tervis vähendab meie kõigi koormust. Just sellise, inimkeskse tervishoiusüsteemi poole me praegu liigume.
Palju õnne, Eesti Õdede Liit
Elagu õed!
