Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava läbinud Alena Egorova-Gruzdneva ja Artjom Melnikov kaitsesid lõputöö „Patsiendi madala tervisealase kirjaoskuse negatiivne mõju tema toimetulekule ning õe roll tervisealase kirjaoskuse parendamisel“, mis sisaldab probleemi üksikasjaliku käsitlust ja õendussekkumiste kirjeldust. Allpool on antud põgus ülevaade vähese tervisealase kirjaoskuse problemaatikast ja mõned juhtnöörid.
Tervisealase kirjaoskamatuse epideemia
Vähene tervisealane kirjaoskus on tervishoiu valdkonnas kiirelt kasvav probleem. Ameerika Ühendriikide Tervishoiu Parandamise Instituudi aruanne näitab, et ligi 49%-l Ameerika ja 47%-l Euroopa elanikkonnast jätab tervisealane kirjaoskus soovida ning esineb raskusi tervisealase teabe mõistmisega. Seda nähtust nimetatakse tervisealase kirjaoskamatuse epideemiaks.
Vähese tervisealase kirjaoskusega patsientidele on tervisealane teave keeruline ja ebaselge. See põhjustab suutmatust lugeda ravimiinfot ning toob kaasa ravimite väärkasutuse ning korduvad ja tõsised vead raviskeemide järgimisel. Ameerika Ühendriikides ja üheksas Euroopa riigis läbi viidud uuringud näitavad, et 42%-l küsitletud patsientidest oli raske mõista lihtsat juhist nagu „võtta tühja kõhuga“. Ligikaudu pool küsitluses osalejatest ei mõistnud täielikult annustamisjuhiseid, mis sisaldasid lühendit „tl“ või sõna „supilusikatäis“. 28% küsitletutest ei mõistnud juhist võtta ravimit kaks korda päevas. Kuni 80% terviseteabest, mida patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel antakse, unustatakse koju saabudes. 47–50% mäletatavast teabest kasutatakse valesti.
Uuringud näitavad, et vähese tervisealase kirjaoskuse tõttu ei suuda naised tuvastada raseduse perioodil tekkivaid ohumärke (verejooks, eklampsia, nakkushaigused) ning ainult 26% rasedatest külastasid raviasutusi raseduse jälgimiseks. Pärast sünnitamist ei mõistnud naised rinnaga toitmise juhendeid ega tulnud toime lapse hügieeni tagamisega.
Vähene tervisealane kirjaoskus põhjustab ebatervislikku eluviisi, soodustab halba toitumist, suitsetamist, alkoholitarbimist, kehalise aktiivsuse puudumist ning depressiivseid sümptomeid kõikides vanuserühmades. Paljudel vähese tervisealase kirjaoskusega patsientidel ei ole teadmisi psühholoogilistest probleemidest. 64,4% uuritutest ei suuda psüühikahäirete sümptomeid ära tunda ning suhtuvad negatiivselt ravisse. Suitsetavad patsiendid ei mõista suitsetamise kahjulikkuse ning vähi tekkimise seost.
Üldiselt näitavad varasemad uuringud, et vähese tervisealase kirjaoskusega inimeste tervislik seisund on 1,5–3 korda halvem ning suremus on 75%, võrreldes keskmise tervisealase kirjaoskuse inimestega, kelle hulgas on suremus 24%.
Erilise tähelepanu all on haavatavad grupid
Tänapäeval on tervisealase kirjaoskuse parendamine muutunud üha olulisemaks nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon tõstavad tervisealase kirjaoskuse parendamise teema globaalsele tasemele ning rõhutavad, et tervisealane kirjaoskus on oluline tegur tähtsate tervisemõjude saavutamisel.
Patsientide tervise parendamiseks pööravad tervishoiuteenuste osutajad üha rohkem tähelepanu iga patsiendi kultuurile ja keelele. Neile pakutakse võrdset hooldust, mille kvaliteet ei sõltu nende soost, etnilisest päritolust, geograafilisest asukohast või sotsiaal-majanduslikust seisundist. Eritähelepanu pööratakse eriti haavatavatele elanikkonnarühmadele – vanemad täiskasvanud, rassilised ja etnilised vähemused, madalama haridustasemega inimesed, madala sissetulekuga inimesed. Muudetakse kergemini kättesaadavaks tervishoiu- ja sotsiaalteenused, lihtsustatakse juurdepääsu hoonetele, hõlbustatakse suhtlemist tervishoiutöötajatega, muudetakse mugavamaks kohtumiste planeerimine ja lihtsustatakse ravimitega seotud informatsiooni edastamist, koostatakse lihtsas keeles tervisealaseid materjale, koolitatakse patsiente. Nende võtetega püütakse kõrvaldada tervisealasest kirjaoskamatusest tingitud tõkkeid, et suurendada tervisealast õiglust ning vähendada tervisega seotud erinevusi.
Tervisealase kirjaoskuse parendamine
Õe teadlikkus tervisealasest kirjaoskusest on oluline, et tõhustada patsientidega suhtlemist ja teha nende tervise nimel parimaid otsuseid. Et patsiendile antud info oleks arusaadav, on oluline täiendada õe ja patsiendi suhtlust lihtsas keeles kirjalike tervisealaste materjalidega.
Tervisega seotud materjalide loetavuse parendamiseks peaks õde arvestama patsiendi kultuuritausta, info asjakohasust, konteksti. Kõige rohkem tuleb keskenduda teksti loetavuse lihtsustamisele, vähendades sõnade arvu õppematerjalis, lisades hõlpsasti mõistetavaid pilte, paigutades tähtsad punktid teksti algusesse ja valides trükisele sobiva suuruse. Üksikute tähtsate mõistete meeldejäämiseks võib õde kasutada mälukaarte või lihtsat graafikat. Teist keelt rääkivate patsientide jaoks peaks õde kaasama tõlgi. Patsientidele terviseteabe edastamise tõhustamiseks peaksid õed kasutama animatsioone või videojuhiseid. Patsiendiga suheldes peavad õed loobuma oma kõnes meditsiinislängist ning suhtlema patsiendiga lihtsas, mittemeditsiinilises keeles. Tervisealase teabe mõistetavuse tagamiseks peavad õed andma patsientidele piisavalt aega.
Aga mida küsida?
Õed peaksid oma patsiente alati julgustama küsima küsimusi. Kolm lihtsat, kuid olulist küsimust, mida patsiendid peaksid igal suhtlemisel õe käest küsima, on järgmised:
Mis on minu peamine probleem?
Mida ma pean tegema?
Miks on see minu jaoks oluline?
See lihtne tehnika suurendab patsientide mugavust nii küsimuste esitamisel kui ka õe juhiste järgimisel pärast kohtumist. Ka muude eespool kirjeldatud juhiste rakendamine aitab patsientidel tervisealasest teabest paremini aru saada ja tervishoiuteenustele juurde pääseda.
