Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse üliõpilane Cathy Rannus kirjutas 2025. aasta kevadel lõputöö, mille tulemusena valmis praktiline tööraamat ülekaaluliste ja rasvunud patsientide toitumisharjumusi käsitlevaks nõustamiseks pereõenduses. Tööraamat sündis autori isiklikust kogemusest rasvunud patsiendina ja soovist pakkuda tõenduspõhist tuge seal, kus tavapärane vastuvõtuaeg jääb liiga lühikeseks, pereõdede soovitused üldiseks ning patsientide pingutused lühiajaliseks.  

Uurimistöö peamine eesmärk oli leida vastus küsimusele, kuidas aidata pereõdedel ja patsientidel koos saavutada püsivaid tulemusi kehakaalu juhtimisel. Töö tulemusena valmis 18-leheküljeline juhend, mis ei paku imedieete, vaid keskendub väikestele ja reaalselt teostatavatele sammudele kaalu langetamiseks toitumise abil.

Üldised soovitused ei motiveeri

Eestis on praegu ülekaalulisi ja rasvunuid rohkem kui normaalkaalus inimesi. Viimase kümne aasta statistika näitab, et probleem süveneb pidevalt. Samas on inimeste teadlikkus tervislikust toitumisest üllatavalt suur ning soov kaalu langetada tugev. Ometi ei suuda paljud oma kaalu püsivalt kontrolli all hoida. Levinud lahenduseks on toitumiskavad ja ranged dieedid, mis annavad küll ajutise tulemuse, kuid viivad peagi vanade harjumuste juurde tagasi.

Pereõed tunnetavad oma vastutust patsiente nõustada, kuid napib aega ja vahel ka teadmisi, kuidas keerulisi toitumismustreid käsitleda. Nõustamisel piirdutakse sageli üldiste soovitustega – „söö vähem“, „liigu rohkem“ või „väldi kiirtoitu“. Need nõuanded ei pruugi aga patsiendi jaoks olla ei motiveerivad ega ka sobivad. Lisaprobleemi loob ühiskonnas juurdunud hoiak, mis seostab ülekaalu laiskuse või nõrga tahtejõuga. Selline häbimärgistav suhtumine võib panna patsiente tervishoiusüsteemi vältima.

Pereõe roll ja suhe patsiendiga

Pereõde on sageli esimene tervishoiutöötaja, kelle poole inimene oma murega pöördub. Õel on suur vastutus, kuid samas ka võimalus ennetada tõsisemaid tervisemuresid. Vastuvõtuaeg on piiratud, mistõttu on patsiendikeskne nõustamine keeruline. Siiski ootavad patsiendid just seda – et neid kuulataks, et nende olukorda mõistetaks ja et neile pakutaks realistlikke lahendusi, mis just neile sobivad.

Eduka ja jätkusuutliku kaalulangetuse puhul on oluline individuaalne, hinnanguvaba ja motiveeriv lähenemine, mis arvestab inimese emotsionaalseid, käitumuslikke ja sotsiaalseid eripärasid. Pereõde saab siin võtta suunanäitaja rolli – tema juhendamisel on võimalik panna patsient seadma realistlikke eesmärke, kujundama tervislikke harjumusi ja õppima tundma oma keha signaale. Väikesed sammud, näiteks aeglasem söömine või regulaarne hommikusöök, annavad pikemas plaanis paremad tulemused.

Kui pereõde julgeb patsiendiga kehakaalust rääkida avatult ja empaatiliselt, loob see nende vahel usaldusliku suhte. Selle tulemusel võtab patsient pereõe nõu suurema tõenäosusega kuulda ja tema motiveeritus kaalu langetada kasvab. Pereõde ei pea olema toitumisspetsialist ega psühholoog, kuid tema ülesanne on olla patsiendi suunaja, toetaja ja motiveerija.

Väikesed sammud, suured muutused

Ülekaalu ja rasvumise probleemile ei ole lihtsaid ega kiireid lahendusi. Edukaks osutuvad pigem väikesed sammud – regulaarne hommikusöök, aeglasemalt söömine, kaloririkaste jookide asendamine veega, liikumisharjumuste järkjärguline suurendamine. Just selliseid põhimõtteid rõhutab ka tööraamat, mis pakub patsiendile reaalseid ja jõukohaseid lahendusi. Tööraamatu abil on patsiendil võimalik kaalujuhtimisega pärast pereõe nõustamist iseseisvalt tegutseda. Erinevalt valmis toitumiskavadest ei sunni tööraamat patsienti järgima rangeid piiranguid, vaid pakub mitmesuguseid tõenduspõhiseid võimalusi, millest patsient saab valida endale sobivaima lahenduse. Tööraamat ei keskendu kaalukaotusele. Selle fookus on pigem elukvaliteedi parandamisel – see aitab patsiendil analüüsida, miks ta sööb, millised emotsioonid teda mõjutavad ning kuidas teha igapäevaelus väikeseid, kuid järjepidevaid muudatusi.

Tööraamat keskendub praktilistele sammudele, mis aitavad kaalulangetamisel ja tervislike harjumuste kujundamisel. Esmalt rõhutatakse eneseanalüüsi olulisust: mõista, miks muutused on vajalikud, ning kaalu seniste harjumuste plusse ja miinuseid. Muutuste tegemisel on võtmetähtsusega enesekindlus ja motivatsioon.

Eesmärkide seadmisel soovitatakse alustada 5–10% kehakaalu vähendamisest ning kasutada SMART-metoodikat (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane, ajaliselt piiratud). Edasi tuuakse välja päevase energiavajaduse arvutamine ja energiadefitsiidi loomine 200–500 kcal ulatuses, et kaal langeks tervislikus tempos (0,5–1 kg nädalas).

Toitumise jälgimisel rõhutatakse toidupäeviku pidamist (nt Nutridata, MyFitnessPal), kuid hoiatatakse liigse kontrolli eest, mis võib viia söömishäireteni. Levinud probleemidena kirjeldatakse hilisõhtust söömist, taldriku tühjaks söömist, liiga kiiret või ebamugavustundeni söömist ning pidevat näksimist. Lahendustena soovitatakse regulaarsust, väiksemaid taldrikuid, teadlikku söömist ning harjumuste muutmist samm-sammult.

Oluline on analüüsida söömise põhjusi (nälg, isu, igavus, stress) ja õppida aeglaselt ning tähelepanelikult sööma, sest täiskõhutunne tekib alles 20–30 minuti jooksul. Toitumissoovitustes rõhutatakse kiudainete (täisterad, kaunviljad, puu- ja juurviljad) ning valkude (kana, kala, muna, läätsed) tarbimist, samal ajal rasvade ja alkoholi vähendamist. Jookide puhul soovitatakse valida kalorivabad alternatiivid ja juua rohkem vett.

Edenemise jälgimiseks soovitatakse ennast regulaarselt kaaluda või kasutada muid meetodeid (pildid, mõõdulint, riiete sobivus), arvestades, et kaal võib kõikuda. Olulist rolli mängivad ka sotsiaalne tugi ja koossöömise harjumused, mis aitavad uusi mustreid kinnistada.

Kokkuvõttes rõhutab tööraamat väikeste sammude ja järjepidevuse tähtsust: selged eesmärgid, energiavajaduse teadlik jälgimine, harjumuste muutmine järk-järgult, tähelepanelik söömine ja lähedaste toetus loovad eeldused püsivaks kaalulangetuseks ja tervislikumaks eluviisiks.

Tööraamatut saab jagada nii paberil kui ka digitaalselt, mis teeb selle kulutõhusaks ja kergesti kasutatavaks. Raamat on jagatud peatükkideks ning sisaldab harjutusi, mis aitavad patsiendil mõista ning muuta oma söömisharjumusi, seada eesmärke ja jälgida edusamme. See suurendab patsiendi teadlikkust ja vastutust oma tervise ees.

Pereõed on muutuste eestvedajad

Püsiva kaalulanguse võti peitub väikestes ja järjepidevates harjumuste muutustes. Jätkusuutlik kaalu juhtimine eeldab individuaalseid ja patsiendikeskseid sekkumisi. Eduka muutuse aluseks on väikeste ja realistlike eesmärkide seadmine, emotsionaalsete ja käitumuslike tegurite arvestamine ning hinnanguvaba ja motiveeriv lähenemine. Patsiendid vajavad individuaalset ja hinnanguvaba lähenemist. Väikesed, realistlikud muutused toitumisharjumustes annavad parema tulemuse kui lühiajalised ranged dieedid. Patsiendid on valmis muutusteks siis, kui tunnevad, et neid kuulatakse ja mõistetakse. Seega eduka nõustamise eelduseks on pereõe empaatia ja usalduslik suhe patsiendiga.

Just pereõde saab olla see, kes aitab patsiendil teha esimese sammu muutuse poole, pakkudes patsiendile tuge, motiveerides patsienti ja jagades praktilisi tööriistu. Loodud tööraamat on vahend, mis säästab õe aega, kuid annab patsiendile tunde, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse.

Praktilised soovitused pereõdedele

• Suhtu patsienti hinnanguvabalt. See loob usaldust ja julgustab patsienti oma muresid avameelselt jagama.
• Kasvata motivatsiooni. Küsi patsiendilt, millised on tema isiklikud eesmärgid ja ootused.
• Püstita realistlikud eesmärgid. Isegi 5–10% kaalukaotus parandab tervisenäitajaid märgatavalt.
• Küsi, ära käsi. Lase patsiendil valida, milliseid muudatusi ta peab realistlikuks ja millest alustada.
• Kasuta tööraamatut. Jaga patsiendile materjal, mida ta saab iseseisvalt kasutada, kuid paku ka võimalust regulaarseks koostööks.
• Alusta väikestest sammudest. Vali koos patsiendiga üks või kaks väikest harjumust, mida muuta (nt aeglasem söömine või kaloririkaste jookide asendamine veega).
• Tunnusta edusamme. Isegi väike kaalulangus või harjumuse muutus väärib märkamist ja motiveerib patsienti jätkama.