Eriõe projekt – kiirem abi patsiendile ja laiemad õigused eriõele

Eriõe projekt – kiirem abi patsiendile ja laiemad õigused eriõele

Tervishoius toimetab üha rohkem eriõdesid, kelle abil saavad paljud tervisemured lahendatud. Tervisekassa eestvedamisel toimub eriõe projekt, mille eesmärk on laiendada eriõdede vastutust ja õigusi. Kuidas eriõe teenuse arendamisega seni on läinud, selgitab Tervisekassa raviteenuste osakonna spetsialist Karen Kirss.

Kes on eriõde?

Eriõde on Eesti Keele Instituudi (EKI) õendus- ja ämmaemandusterminite kogus defineeritud kui diplomeeritud õde, kes on tervishoiukõrgkoolis läbinud lisaks kas õe erialakoolituse (aastatel 2006–2019) või terviseteaduse magistriõppekava (alates 2020. aastast) vähemalt ühel neljast erialast – terviseõendus, kliiniline õendus, intensiivõendus või vaimse tervise õendus. Lisaks on teatud kriteeriumidel võimalik taotleda eriõe pädevust Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjonilt. Eriõde iseloomustab suurem kliiniline pädevus, oskus eest vedada uurimis- ja arendustööd ning valmisolek töötada lisaks interdistsiplinaarses meeskonnas ka iseseisvalt.

Mil moel on eriõe teenuse arendamine kasulik ?

Meie hüpotees on, et patsientidel, kelle raviteekonnal on lisaks eriõde, on kas paremad ravitulemused, suurem rahulolu, paremini kättesaadavad raviteenused või väiksemad ravikulud. Samuti on raviteekonnaga seotud tervishoiutöötajatel suurem rahulolu töökorraldusega.

Millele keskenduti eriõe pilootprojektis?

Eriõe teenuse pilootprojekti katsetati Eestis esmakordselt 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta märtsini.

Projekti eesmärk oli välja selgitada eriõe pädevuse laiendamisega seotud kliinilised tegevused ja töökorralduslikud muudatused. Samuti kontrolliti ja testiti tervishoiuasutuste poolt välja töötatud valdkonnapõhiseid eriõe erialade teenuste kirjeldusi ja õendustegevuste loetelu ning jälgiti eripädevusega õdede tegevuste läbiviimist iseseisvatel ambulatoorsetel vastuvõttudel.

Pilootprojektis osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum (kodune ventilaatorravi), Põhja-Eesti Regionaalhaigla (intensiivõendus), Ida-Tallinna Keskhaigla (onkoloogia), Lõuna-Eesti Haigla (uroloogia) ja Viljandi Haigla (reumatoloogia ja endokrinoloogia).

Projekti otsustati jätkata, mis eesmärki see nüüd täidab?

Täpsemate tulemuste saamiseks otsustati eriõdede õiguste laiendamise projektiga jätkata ka 2023. aastal. 2022. aasta oktoobris lisandus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu juhtprojektide peatükki (§ 81 lõikesse 1 neli eriõe teenust: 1) 3018 eriõe vastuvõtt (45 min), 2) 3019 eriõe vastuvõtt (30 min), 3) 3219 eriõe kaugvastuvõtt ja 4) 3231 eriõe videovastuvõtt.

Sel aastal jätkunud projekti eesmärk on uurida, millised õigused peaksid eriõdedel erinevatel raviteekondadel olema ja millised on selleks vajalikud töökorralduslikud muudatused, et anda sisendit vastavasisulisse määrusesse. Samuti uuritakse, millist kasu toob eriõdede vastutuse laiendamine raviteekondadel, et hinnata, kas eriõe teenus võiks lisanduda alates 1. aprillist 2024 tervishoiuteenuste loetelu põhiossa.

Kui pilootprojektis ei olnud veel kõikidel õdedel eriõe pädevust, siis praegu on kõik eriõed läbinud magistriõppe, täiendkoolituse või saavutanud eriõe III taseme.

Kuigi eriõendusel on mitu valdkonda (nt ka vaimse tervise õde on eriõde), katsetatakse projektis eriõe teenust just eriarstiabis. Võrreldes pilootprojektiga muutusid osaliselt ka projektis osalevate haiglate katsetatavad raviteekonnad. Tartu Ülikooli Kliinikum katsetab nüüd eriõe teenust ortopeedia (endoproteesimine) ja endokrinoloogia (diabeet) erialal, Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogia erialal ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviõenduse, veresoontekirurgia, haavaravi ja pulmonoloogia erialal. Väiksematest haiglatest katsetab projekti raames eriõe teenust Viljandi Haigla sisehaiguste ja reumatoloogia erialal ning Lõuna-Eesti Haigla uroloogia ja kardioloogia (südamepuudulikkus) erialal.

Eriõe vastuvõtud toimuvad projekti raames kuni 2023. aasta novembri lõpuni, seejärel tehakse andmete analüüs ja võetakse vastu edasised otsused.

Kuidas te projekti tulemusi hindate?

Projekti käigus hinnatakse eriõe teenust nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete tulemusnäitajate alusel. Kvalitatiivsed tulemusnäitajad on vastuvõttude sisu, tegevuste kirjeldus ja patsiendi käsitluse standard (ja eriõe roll selles). Kvantitatiivsete tulemusnäitajatega hinnatakse eriõe teenuse kvaliteeti (erialaspetsiifilised mõõdikud, patsiendi ja personali rahulolu ning EMO külastused, rehospitaliseerimised või perearsti/pereõe vastuvõtud 30 päeva jooksul pärast esimest eriõe vastuvõttu), kättesaadavust (ooteaeg esimesele vastuvõtule ning raviteekonna esimese ja viimase vastuvõtu vahe) ja efektiivsust (keskmine vastuvõtu kestus ja arv raviteekonna kohta ning raviteekonna ja vastuvõttude maksumus).

Projekti käigus võrreldakse tulemusnäitajaid kahes grupis: raviteekonnad perioodil kuus kuud enne eriõe tööle asumist ja kuus kuud pärast eriõe tööle asumist.

Sel aastal kutsuti kokku projekti juhtrühm, mis rolli see täidab?

Eriõdede õiguste laiendamise juhtrühma eesmärk on anda Tervisekassale ja projekti elluviijatele sisendit juhtprojekti arendamisse ja hindamisse, toetada ja juhendada asutusi juhtprojekti elluviimisel ning projekti tulemuste põhjal anda sisendit eriõe teenuste laiemale rakendamisele.

Juhtrühmas on esindatud järgmised organisatsioonid: Tervisekassa, Eesti Õendusjuhtide Ühing, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Õdede Liit, EÕLi Terviseõenduse Seltsing, Eesti Perearstide Selts, Tartu Ülikool, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja viis eelnimetatud projektis osalevat haiglat. Juhtrühma juhiks kinnitati Saima Hinno Eesti Õendusjuhtide Ühingust.

Kuidas on eriõe projektiga seni sujunud?  

Tulemustest saab põhjalikumalt rääkida uuel aastal, aga üldine tagasiside projektis osalevatelt haiglatelt on seni olnud positiivne ja suuremates haiglates on eriõe vastuvõtud kenasti käivitunud.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on endokrinoloogia eriala diabeediõde teinud kahe kuuga üle 90 eriõe vastuvõtu. Ida-Tallinna Keskhaigla alustas 1. juulist endokrinoloogia eriõe vastuvõttudega ning vastuvõtte teeb neli eriõde.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas läheb samuti eriõe vastuvõttudega hästi ning eriti rahul on pulmonoloogia eriõde. Seni on toimunud 18 pulmonoloogia eriõe vastuvõttu, mille raames pole arsti lisavastuvõtte vaja läinudki. Regionaalhaiglas läheb hästi ka eriõe vastuvõttudega haavaravis, kus antakse abi pigem just keeruliste ja pikemaajaliste haavade raviks.

Eriõe projekt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas

Katre Zirel

Katre Zirel, Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor

Regionaalhaiglas on eriõe projekti raames alustatud vastuvõtte neljal erialal: haavaravi, pulmonoloogia, intensiivravi ja veresoonte kirurgia.

Patsiendid hindavad eriõe vastuvõttu positiivselt ja on välja toonud, et õel on rohkem aega kuulata ja läheneda muredele isiklikumalt. Samuti on patsiendid tänulikud, et oleme eriõe vastuvõtule kaasanud soovi korral ka lähedased.

Eriõe vastuvõtt on sageli ennetava loomuga. Oleme täheldanud, et patsientide haigusteadlikkus on väga vähene. Ei teata, et tegemist on kroonilise ja ajas progresseeruva haigusega. Patsiendid kannatavad kodus väga kaua, aga kui õde helistab või kutsub oma vastuvõtule regulaarselt, saame tekkinud muredele leida kohe lahendusi ning vältida seisundite ägenemist.

Ka arstid tunnustavad eriõdede tööd. Välja on toodud, et eriõe vastuvõtt vähendab kindlasti eriarstide järjekordi. Eriõde filtreerib välja patsiendi probleemid ja tagab patsiendiga kontaktis olles teenuse järjepidevuse. Nad toonitavad, et eriõde ei ole patsiendiga üksi, vaid tal on alati võimalus kahtluse või küsimuste korral konsulteerida eriarstiga.

Puudusena toome välja, et eriõel puudub teatud ravimite kordusretseptide kirjutamise õigus. Oleme seisukohal, et eriõdede haridus on piisavalt kõrgel tasemel, et anda neile õigus kõikide kordusretseptide kirjutamiseks. Selle tulemusel saaksid patsiendid kiiremini vajalikud ravimid kätte ja patsienti ei oleks vaja suunata perearsti või eriarsti juurde.

Viimased uudised

Eesti Õdede Liit kuulutas välja aasta õe, aasta hooldustöötaja ja aasta teo

Õenduse alustalad on inimestest hoolimine ning koostööoskus. Just neid väärtusi kannavad kõik kolm laureaati.

1. juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks

36 organisatsiooni teevad Riigikogule ettepaneku nimetada 1. juuni lastepäevaks ja muuta riiklikuks pühaks.

Aeroobse füüsilise koormuse mõju silma siserõhule

Mõõdukas regulaarne füüsiline pingutus ei suurenda glaukoomi haigestumise riski.

Kuidas seada oma vajadused julgelt esikohale?

Hoidkem ennast ja üksteist, et töörõõm säiliks.

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“