Keerulise diagnoosi saamisel tekib inimesel rida küsimusi: mis minust saab, mis võimalused mul on, kuidas edasi? Sellistes olukordades on patsiendile väärtuslikuks toeks ja abiks õed-juhtumikorraldajad. Nad on eriteadmistega õed, kes on justkui lüliks patsiendi ja haigla vahel, aidates patsiendil paremini mõista tema paranemisteekonda.
Rinnavähk
Rinnavähi patsientide raviteekonna sujuvamaks ja turvalisemaks muutmiseks on Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgia- ja naistekliinikus käimas õde-juhtumikorraldaja pilootprojekt, mis on ühtlasi osa eriõe pilootprojektist. Selle raames on kogu raviteekonna vältel patsiendil ja tema lähedastel haiglas üks kontaktisik. Ida-Tallinna Keskhaigla õde-juhtumikorraldaja Kertu Helleste juurde jõuavad rinnavähipatsiendid enamasti siis, kui nad on juba diagnoosi saanud. „Neil on väga palju abi sellest, kui nad saavad korraks hinge tõmmata ja sellest kellegagi rääkida. Minu vastuvõtuajad on tavapärasest pikemad. Enne, kui hakkan rääkima meedikute vaatenurgast olulistest sammudest, on mul tunnise vastuvõtuaja jooksul võimalik patsiendiga vestelda ka tema hirmudest ja muredest,“ ütleb Helleste.
Stressi hindamise mõõdiku abil selgitatakse kõigepealt välja tegurid, mis patsienti kõige enam muretsema panevad – emotsioonid, suhted, töö, tema majanduslik olukord uues olukorras. „Ma saan patsiendid suunata edasi õigete spetsialistide juurde, et neil endil oleks vähem otsimist ja ootamist. Väga paljud vajavad psühholoogilist nõustamist, et saada üle esmasest diagnoosijärgsest kriisist. Nutt ja pisarad on täiesti ootuspärased, kuid esineb ka teist äärmust, milleks on täielik apaatia. Kõik sõltub sellest, kuidas keegi šokeeriva uudise vastu võtab. Üldjuhul saavad kõik need, kes on psühholoogiga ühendust võtnud, diagnoosiga paremini hakkama, sest nad on saanud oma muret jagada,“ selgitab Helleste. Rinnavähi patsiendid on väga huvitatud koostööst oma tervise taastamisel.
HIV ja hepatiidid
Lääne-Tallinna Keskhaiglal on juba üle kümne aasta Tervise Arengu Instituudiga koostöö, mille eesmärk on hoida kontrolli all HIV-epideemiat, et patsiendid saaksid olenemata diagnoosist elada pika ja kvaliteetse elu. Projektis osalevad Lääne-Tallinna Keskhaigla õed-juhtumikorraldajad Jelena Zvauns, Liudmila Ponomarenko, Merike Karileet, Anne Uus, Irina Sorokina ja Jelena Kuznetsova.
Patsientideks on peamiselt HI-viirust, aga ka hepatiiti põdevad inimesed, ligi kolmandik neist on narkosõltlased, lisaks on paljudel sotsiaalseid probleeme. Väga suureks abiks on see, et meeskonda kuulub lisaks arstile ka kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja psühhiaater.
Õde-juhtumikorraldaja teadmised ja oskused võimaldavad neil patsiendiga tegeleda iseseisvalt. Iseseisva vastuvõtu käigus võtavad nad anamneesi, määravad analüüse, nõustavad ravi asjus. Muu hulgas on neil patsientideks ka HIV-positiivsed rasedad ja lapsed. Vahel vajab patsient abi ka sellega, kuidas rääkida haigusest oma partnerile – ühiselt leitakse nõustamisel selleks sobiv viis, näiteks kutsutakse nõustamisele ka partner.
Patsient käib vastuvõtul vähemalt iga poole aasta tagant. Õed-juhtumikorraldajad toovad välja, et on patsiente, kes ei mõista ravi jätkamise vajalikkust, eriti kui haigus on ravimite abil juba kontrolli alla saadud ja kaebused puuduvad. Kui patsiendil on kalduvus meditsiini vaateväljast ära kaduda või ravist kõrvale hoiduda, kutsutakse teda tagasi sagedamini. Pole harvad ka olukorrad, kui inimest on vaja taga otsida. Õed kirjeldavad, et HIVga inimesed puutuvad oma haiguse tõttu palju kokku häbimärgistamisega.
Õde-juhtumikorraldaja peab nõustamisel olema kannatlik ja järjekindel, sest oluline on inimesega luua hea ja usalduslik kontakt. Kui õde on võitnud patsiendi usalduse, ollakse talle kui tugisammas, kelle poole saab pöörduda mis tahes küsimustega. Õed ütlevad, et emotsionaalselt on see töö keeruline, kuid annab palju vastu – tunde, et oled vajalik. Patsientide võidud on ka meie võidud, ütlevad õed.