Millisel juhul saab abiks olla kardioloogiaõde?

Millisel juhul saab abiks olla kardioloogiaõde?

Confidos töötavad lisaks kardioloogidele, rütmoloogidele ja ehhokardiograafia tehnikutele ka ennetustööga tegelevad kardioloogiaõed. Kuidas satuvad inimesed kardioloogiaõe vastuvõtule?

Kardioloogiaõe vastuvõtule tulevad patsiendid kardioloogi saatekirjaga, kus on sõnastatud täpne suunamise põhjus. Kardioloogiaõe vastuvõtud on tulevikku vaatavad ja meie töö baseerub meeskonnatööl, lahenduste pakkumisel ja teaduspõhisusel. Õe eesmärk on mõista inimest ja tema seni elatud elu ning püüda näha maailma läbi abivajaja silmade.

Toeks erinevate murede korral

Pakume inimesele igakülgset tuge ning oleme ennast selleks põhjalikult ette valmistanud, osaledes iga kuu erialastel teaduspõhistel koolitustel.

Korduvatel vastuvõttudel püüame jätta aega selleks, et inimese murede üle pikemalt arutada. Näiteks ülekaal on igaühe jaoks delikaatne teema ja seepärast püüame luua alati hea atmosfääri, mis toetab inimese soovi viia ellu muutusi. Vastuvõtu lõpus anname patsiendi nõusolekul ka dieedisoovitusi. Need soovitused võiks kasvõi magnetiga külmkapi uksele kinnitada. Kui me oodatud tulemusi ei saavuta, saame edasi soovitada pöördumist toitumisnõustaja poole.

Kõrgenenud kolesteroolitaseme korral selgitame, mida pikka aega kõrgena püsinud kolesteroolitase veresoontele teeb. Samuti selgitame tervisliku ja mitmekesise toitumise vajalikkust. Sõltuvalt analüüsitulemustest kontrollime kolesteroolinäitajaid kasvõi mitu korda aastas.

Räägime vastuvõttudel ka aktiivsest liikumisest, selgitame, miks on vaja liikuda ja kui pikalt korraga. Ilmastikuolud ei tohiks olla takistuseks ja kui on, tuleb liikumisega tegeleda tubastes tingimustes. Liikumine võiks olla nädala tegevuskavas kohustuslik punkt.

Vererõhu ja pulsisageduse mõõtmise ning kehakaalu jälgimise tulemused palume kirja panna kaasa antud päevikusse.

Vajadusel käime läbi ka peamised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Muutus eluviisides tähendab iseenda muutmist, seda kannustab sisemine motivatsioon, mitte väline surve teabe ja nõuannete näol. Hea koostöösuhe paneb inimest aktiivselt osa võtma enda muutmise protsessist. Õde loob atmosfääri, mis aitab kaasa, mitte ei sunni muutustele.

Jälgime, kui hästi hoiab inimene kinni raviplaanist ja selgitame välja, kas ravimite tarvitamisega on tekkinud muresid. Ebaõige ravimite tarvitamise korral nõustame ja selgitame, mis võib olla selle lõpptulemus.

Südamehaiguste põhiravimid, aga ka muude ravimite kombinatsioonid ja annused määrab arst, kes korraldab ka patsiendi jälgimise kardioloogiaõe juures. Mõne ravimikombinatsiooni korral on vaja teha korduvaid vereanalüüse (nt neerunäitajad, vere kaaliumitase, kolesteroolitase).

Kardioloogiaõe vastuvõttudel on oluline empaatilisus ja tunnustamine, see aitab tõsta inimese enesekindlust muutuse elluviimisel.

Milliseid analüüse ja uuringuid teeb kardioloogiaõde?

Kardioloogiaõde võtab vastu erinevaid laboratoorseid uuringuid, sh vereanalüüse. Südamepuudulikkuse korral hindame neerufunktsiooni ja elektrolüüte, varfariinravi saaval patsiendil mõõdame INR-i ja K-vitamiini taset. Kõrgenenud kolesteroolitaseme korral teeme järelkontrolle.

Kardioloogiaõde tegeleb lisaks südamehaiguste ennetamisele ka erinevate uuringutega: assisteerib arsti koormustestil, kallutustestil, Hotman-uuringul, arteriograafiauuringul, tsentraalse vererõhu ja arterite seisundi uuringul. Iseseisvalt teeme rahuloleku EKG-uuringut, Holter-monitooringut ja ööpäevaringset vererõhu monitooringut.

Uuringute eel anname kaasa infolehe, kus on kirjeldatud eesootavat uuringut ja toodud välja uuringuga seotud soovitused. Seetõttu loodame väga, et vastuvõtu päeval inimene juba mingil määral teab, mis teda ees ootab. Uuringu toimumise päeval selgitame veelkord kõik üle ja vastame tekkinud küsimustele.

Mida soovitada kardioloogiaõena oma patsientidele?

Kui inimene kahtlustab endal südame-veresoonkonnahaigust või on see tal juba diagnoositud, lisaks kaasuvad ülekaal ja suurenenud kolesterooliväärtused, siis vaatame koos üle elu jooksul tekkinud toitumisharjumused – analüüsime neid ja otsime välja kitsaskohad. Selgitame, et toit peaks sisaldama erinevaid köögivilju, pähkleid, puuvilju ja marju, tailiha ja kala, et organism saaks tervislikke küllastunud rasvhappeid. Oluline on vähendada praetud, grillitud ja rasvaste toitude tarbimist. Sageli tuleb vähendada ka soolakoguseid. Kuna liikumine on tähtis, julgustan liikuma iga päev, kui terviseseisund seda võimaldab. Liikuma peaks ka siis, kui õues ei ole ilus ilm. Kui jõudu ja jaksu nii palju ei ole, saab teha harjutusi kodus ja vahel leida võimalus ka õues harjutusi teha. Need soovitused kehtivad tegelikult kõikidele. Kui teil aga on juba diagnoositud südame-veresoonkonnahaigus ja arst on määranud selleks ravi, soovitan ravimeid võtta vastavalt ettekirjutusele. Iseseisvalt ravi muuta või katkestada on tervisele ohtlik. Sellised muudatused tuleb alati arstiga enne läbi arutada.

Samuti tuleks olla tähelepanelik oma enesetunde suhtes – kui kogete minestushoogu, rütmihäiret, tunnete pearinglust või valupigistust rinnakus, tuleb kohe aeg maha võtta ja istuda. Oodata veidi ja puhata, et aru saada, kas tekkinud kaebus möödub iseseisvalt.

Kui märkate mõnda ravimitest tekkinud kõrvaltoimet või uut sümptomit, näiteks verejooks, valu, tursed jalgadel, pikalt püsiv palavik, öine köha või õhupuudus, tuleb teavitada sellest arsti või õde.

Haiglaravilt koju jõudes võivad stress, ärevus ja suhteprobleemid võimenduda. Teema on inimese jaoks delikaatne, kuid soovitan küsida julgelt abi, sest abi saades kohaneb muutustega pehmemalt. Selgitame, millisel juhul pöörduda abi saama ja millal kutsuda endale kiirabi.

Mida teeb õde esimesel vastuvõtul?

  • Loob kontakti patsiendi ja tema lähedastega.
  • Selgitab välja, milline on inimese terviseteadlikkus ja kui hästi mõistab ta oma haiguse iseloomu. Vajadusel selgitab haiguse olemust.
  • Palub inimesel sõnastada oma murekohad ja vastuvõtule tuleku eesmärgi.
  • Dokumenteerib inimese elu- ja haiguse anamneesi.
  • Hindab inimese terviseseisundit ja analüüsib tema riskikäitumist. Samuti hindab ta funktsionaalset võimekust ja kliinilist haprust.
  • Kontrollib raviskeemi. Täpsustab, milliseid ravimeid patsient võtab, kaasa arvatud toidulisandid. Selgitab välja, kas inimene võtab ravimeid ise või annab talle neid keegi teine. Lisaks vaatab, kas ta on välja ostnud kardioloogi määratud ravimid. Mõnikord tuleb selgitada, miks on vaja määratud ravimeid võtta vastavalt manustamisskeemile ja miks ei tohi ise ravimeid raviskeemist välja jätta. Seda tuleb teha inimest kaasavalt ja empaatiliselt.
  • Kuulab kopse ja südant, mõõdab vererõhku ja pulsisagedust, kaalub inimest, hindab turseid.
  • Teeb rahuloleku elektrokardiogrammi (EKG) ja laboratoorsed uuringud.
  • Vajadusel immuniseerib.
  • Uurib enesehoolduse ja toimetuleku kohta.

Korduvatel vastuvõttudel paneb kardioloogiaõde arsti suunamisel paika tegevuskava ja aitab vastavalt patsiendi eesmärkidele hoida õiget kurssi.

Mida teeb õde korduval vastuvõtul?

  • Hindab dünaamikas erinevaid näitajaid (laboriuuringud, tursed, kehakaal, vererõhk, EKG).
  • Nõustab patsienti ja tema lähedasi terviseteemadel, et parandada toimetulekut ja elukvaliteeti.
  • Pakub psühhoemotsionaalset tuge.

Viimased uudised

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Anu Saar: „Mind innustab see, et saan inimestele kasulik olla, neid aidata ja neile ka leevendust pakkuda.“

Rikkalike teadmistega pereõde on kogukonna tugi

Inga Okas: „Pereõe töö on läinud mitmekesisemaks ja kohapeal tegutsemiseks on rohkem võimalusi.“

Kultuuriliselt kompetentne õendusabi – suur väljakutse

Õed on huvitatud ja valmis eri kultuuride kohta rohkem teadmisi saama, kuid täiendkoolitusi sel teemal napib.

Eriõendus areneb Euroopas iga aastaga

Edukas eriõe rollide rakendamine sõltub juhtide, praktikute ja koolitajate koostööst.

Kristi Rannus: õendus vajab inimlikkust

Õel peab olema päriselt soov ja tahe aidata, ta peab hoolima.

Õdede tööpinge ja vaimne tervis

Tööstressi ja ärevust tunnevad oma töös tervelt 83,5% küsitlusele vastanutest.