Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liit kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse (International Council of Nurses ehk ICN) ja Euroopa Õdede Nõukogusse (European Federation of Nurses Associations ehk EFN). Rahvusvaheline koostöö annab võimaluse olla pidevalt igakülgselt kursis õenduse arengutega ülemaailmselt ja kasutada seda teadmist Eesti tervishoiu arendamiseks. Meil on võimalus anda sisendit mitmetele uuringutele ja juhendmaterjalidele ning olla seeläbi osake maailma õendusarendustegevustest.

Õendus Euroopas: EFN

EFN on Euroopa õdede ühendus, mis asutati 1971. aastal. EFN on partneriks Euroopa komisjonile, aidates kaasa tervishoiu arendamisele üle-Euroopaliselt läbi direktiivide, arendusprojektide jmt. EFN-i kuulub 35 Euroopa õendusorganisatsiooni. EÕL on EFN-i liige 1991. aastast.

EFN assamblee toimub kaks korda aastas ning alates 2017. aastast oleme nendest kohtumistest alati osa võtnud. Assambleel on arutlusel alati vähemalt kolm poliitilist seisukohta, mis on sisendiks Euroopa komisjoni töösse, vahetatakse parimate praktikate kogemusi ja tegeletakse konkreetsete valukohtadega Euroopa õenduses. Vähem tähtis ei ole kontaktide loomine ja suhtlemine ka mittetöises õhkkonnas.

EFN vankumatu toetus kuulub eriõenduse arendamisele, töötingimuste parandamisele, õenduskvaliteedi edendamisele ja õdede haridusele. Meie aktiivne osalus EFN-i töös on toonud kaasa palju rahvusvahelisi kontakte, kellega suhtleme veelgi tihedamini.

Õendus maailmas: ICN

ICN on suurim ülemaailmne õendusorganisatsiooni. ICN-i kuulub üle 130 esindusorganisatsiooni üle maailma, mille kaudu esindatakse rohkem kui 27 miljonit õde. EÕL on ICN-i liige olnud aastatel 1933-1944 ja uuesti alates aastast 1993.

ICN hoiab silma peal õenduse olukorral maailmas. Selleks viib organisatsioon aastas läbi vähemalt kaks küsitlust, mis puudutab õdede praktikat või töötingimusi. Nende tulemuste kokkuvõtted avaldatakse raportitena regulaarselt. Lisaks on ICN viimastel aastatel avaldatud mitmeid juhendmaterjale (eriõendus, määramisõigus, eetikakoodeks), mida oleme tööprotsessis tagasisidestanud ja valmimisel aktiivselt kasutanud siseriiklikus töös.

ICN-i volikogu ja kongress kogunevad iga kahe aasta tagant. Viimase kohtumise korraldamises  2021. aastal saime kaasa lüüa, sest üritus toimus virtuaalselt. Füüsiliselt pole meil siiani õnnestunud kongressist osa saada, sest eelarvelised vahendid pole seda võimaldanud. Järgmisel aastal toimub kongress Montrealis ja aastal 2025 Helsingis.

Lisaks eelnevale kahele organisatsioonile, oleme tihedas suhtluses ka WHO-ga, mille Euroopa haru koostöövõrgustikust võtame osa iga kuu. Teemad paljuski ühtivad, sest kõikjal maailmas on mured ja rõõmud õenduses sarnased. Ka EFN ja ICN teevad WHO-ga igapäevaselt koostööd, seega oleme Eesti õendusega osake maailma õendusest.

Viimased uudised

Kirev terminoloogia meie armsas emakeeles

Ühine terminoloogia on mõistmise ja koostöö alus. Mõistete ühtlustamiseks kutsus EÕL kokku komisjoni.

Tartu Ülikool lõi koos Norra ülikooliga patsiendiohutuse õppeaine

Õppeaine toimub uudses formaadis, kus ühel kursusel õpivad nii praktiseerivad õed kui magistrandid.

Õde, abiõde, eriõde – mis on nende ametinimetuste taga

Anneli Kannus selgitab, mis eristab kolme sarnase nimega professionaali: õde, eriõde ja abiõde

Milleks Õdede Liidule rahvusvahelised õendussuhted?

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet tutvustab rahvusvahelisi organisatsioone, kuhu EÕL kuulub.

Platseebo ja notseebo – teadus ja ebausk

Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib platseebost ja notseebost.

Miks on eriõde vajalik …

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet räägib eriõenduse kasulikkusest tervishoius.