Koerad seisavad hea selle eest, et õdede töörõõm ei raugeks

Eelmise aasta lõpus toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) töörõõmuspetsialistide pilootprojekt. Idee sai alguse sellest, kui võtsin endale kutsika. Koer Nala käis minuga mõne korra osakonna administratiivruumides kaasas. Need põgusad käigud tekitasid personalis suurt elevust ning esmane idee, et osakonnas võiks koer käia regulaarselt, tuli kolleegidelt. Nii tekkis mõte teema kohta rohkem uurida ja ellu sai kutsutud pilootprojekt, millele andis oma loa ka anesteesia ja intensiivravi kliiniku juhatus ning kliinikumi infektsiooniteenistus. Projektiga soovisime välja selgitada, kas ja millist mõju avaldab koerte viibimine töökeskkonnas EMO personali emotsionaalsele heaolule. 

Projektis said vabatahtlikena osaleda kõik EMO töötajad, tingimuseks oli enne ja pärast projekti täita testid, mis hindavad töörõõmu ja läbipõlemist. Testid koostas töö- ja organisatsioonipsühholoogia dr Merle Parmak, kes tulemusi ka hindas. Tulemustest selgus, et koerad mõjusid töörõõmule positiivselt ja töötajate emotsionaalne heaolu paranes. Läbipõlemise puhul nii märkimisväärset mõju välja ei tulnud, kuid märgata oli siiski vähenemise tendentsi.  

Saame tuttavaks! 

Meie töörõõmuspetsialistid on kõik EMO töötajate koerad, seega on koerajuhid osakonna töökorraldusega hästi kursis. Koera eelduseks on hea käitumine, sõbralikkus ja kuulekus. Alustasime kahe koeraga – toona üheaastase Nova Scotia retriiveri tõugu Nala ning viie ja poole aastase Austraalia lambakoera Lennaga. Mõni aeg hiljem liitus kuueaastane Boheemia lambakoer Piper ning kõige viimasena Leonbergeri tõugu nelja-aastane Herakles.  

On uskumatu, kui võimekad on koerad ja kui palju on nendest abi! Näiteks minu haigusest tulenevalt õpib Nala praegu diabeedi abikoeraks ehk hüpokoeraks. See tähendab, et koera õpetatakse lõhna järgi hindama oma peremehe madalat veresuhkru taset ning sellest märku andma. Hästi koolitatud koer oskab koolituse lõpuks tuua vajaliku toidu või joogi veresuhkrutaseme tõstmiseks või alarmeerida kaasinimesi peremehel tekkinud ohtlikust olukorrast.  

Töörõõmuspetsialist Lenna on enne EMOsse tööle asumist rõõmustanud kontoritöötajaid ning läbinud ka teraapiakoerte sobivushindamise. Piper on spordikoer agility alal ja samuti läbinud teraapiakoerte sobivushindamise. Herakles on käinud vetelpääste- ja teraapiakoerte koolitusel.  

Millega arvestada? 

Enne projekti alustamist tegime personali seas küsitluse, kus uurisime muu hulgas ka allergiate ja hirmude kohta. Parim lahendus on omavaheline suhtlus, näiteks saab vahetada ruumi, kui koer ja töötaja mingil põhjusel kokku ei sobi.  

Koerad liiguvad EMO aladel, mis on mõeldud personalile (puhkeruumid, koridorid, jälgimisruum). Küll aga puutuvad koerad mõnikord koridoris kokku patsientidega, kes teevad töörõõmuspetsialistile pai. Patsientide üllatusmoment on tavaliselt suur. Sel hetkel on rõõm näha, et patsient saab vähemalt hetkekski ootamatult haiglasse sattununa muremõtted peast.  

Kuidas tagate töörõõmuspetsialisti töörõõmu? 

Haiglakeskkond ei ole koera jaoks loomulik, seega on väga oluline, et koerajuht jälgiks koera käitumist ning vajadusel suunaks ka osakonnas tööl olevaid inimesi koeraga suhtlemisel. Meie projektis oli korraga osakonnas üks koer maksimaalselt kaks tundi. Kui koer näitab väsimuse märke varem, lõpeb ka külastus varem. Kuna EMO töötempo on ettearvamatu, sõltub sellest ka koerte külastuse pikkus. Näiteks kui osakonnas juhtub sagedasti käima kiirabi või on palju konsultante, väsib ka koer kiiremini.  

Kõigil koertel on oma rutiin – kes vajab pikemat jalutuskäiku enne haiglasse tulekut, kes hiljem. Looma ei jäeta tööl mitte kunagi järelevalveta. Külastuse ajal ei ole koerajuht samal ajal valves, sest ta liigub osakonnas alati koos koeraga. Kuna töötaja samal ajal töökohustusi täita ei saa, on töörõõmuspetsialistide kaasamine suuresti vabatahtlik.  

See, kui tihti koerad töötajaid rõõmustamas käivad, sõltub sellest, millal on koerajuhil aega koeraga osakonda tulla. Meil on ette nähtud ka väike preemia, kuid see kulub pigem töörõõmuspetsialisti motiveerimiseks: ostame talle tänutäheks maiustusi või mänguasju. Kuna koerajuhtidel on jätkuvalt huvi seda rõõmu oma töö ja teiste kohustuste kõrvalt pakkuda, tegeleme korralduslike detailidega, et koerte kaasamine saaks püsivama lahenduse. 

Viimased uudised

Praktiline tegevusjuhend vaimse tervise õdedele

Meie suur soov ja eesmärk on, et tegevusjuhend oleks praktilises kasutuses.

Tunne oma esindajaid!

Saa tuttavaks Lõuna piirkonna esindaja Merlyn Kundiga ja Viru piirkonna esindaja Maie Türksoniga.

Söömine vanemas eas – toit kui ravim

Põhiainevahetus hakkab aeglustuma 40.–50. eluaastast. Eakate toiduvajadus erineb laste ja noorte toitumisest.

Õe roll katarakti patsiendi raviteekonnal

Õe ülesanne on välja selgitada patsiendi terviseseisund ja vajadusel konsulteerida oftalmoloogiga.

Seksuaalsus vanemas eas, on see võimalik?

Vajame laiemat diskussiooni, et mõista ja selgitada vanemaealiste inimeste vajadust intiimsuse järele.

Onkoloogia valdkonnas töötamine pakub ka palju rõõmu

Õe töös ei tohi kaotada huumorimeelt. See aitab rasketest hetkedest üle saada.