Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) andis selle aasta märtsis välja vaimse tervise õendust puudutava juhendmaterjali. Nii mitmedki esile toodud teemad on aktuaalsed ka Eestis.
Juhendmaterjalis välja toodud soovitused annavad juhiseid vaimse tervise õenduse arendamiseks kutseorganisatsioonidele, tervishoiuteenuste osutajatele, poliitikutele ja avalikkusele, et säilitada ja parandada vaimse tervise õe teenust. Materjalist leiab suuniseid üld- ja eriõdedele, pidades silmas erinevaid tasandeid, kus õed töötavad.
Vaimse tervise abi kättesaadavus
Vaimse tervisega seotud majanduslikud ja sotsiaalsed kulud on ühiskonna jaoks märkimisväärsed, kuid indiviidi tasemel jääb vaimse tervise abi sageli kättesaamatuks. Nii toob raport esile, et madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita 76–80% inimestest ning kõrgema sissetulekuga riikides on vastav protsent 35–50%. Probleemne ei ole ainult vaimse tervise abi püramiidi tipp ehk eriarstiabi, väljakutsed tekivad juba ennetustöö ehk esmase vaimse tervise abi pakkumise juures.
Maailmas, sealhulgas Eestis räägitakse aina rohkem õdede rollist ning panusest kvaliteetse ja inimkeskse tervishoiuteenuse osutamisel. Eestis veab eriõendust ja selle tunnustamist edasi Eesti Õdede Liit. Aastaid on meil koolitatud eriõdesid, kuid eriõenduse tunnustamine on pikk protsess. Rõõm on näha, et eriõenduse tähtsuse ja õendusabi astmelisuse tõstab esile ka ICNi tegevusjuhend.
Vaimse tervise alast õendusabi peab pakkuma nii õe kui ka eriõe tasemel. Eriõdede formaalne tunnustamine on väga oluline. Me peame neid tunnustama ja koostöös nendega arendama teenuseid, mida spetsialistitasemel õed on valmis juba praegu pakkuma. Samuti on vaja läbi mõelda, mida eriõed saaksid läbi spetsialiseerumiste veel juurde õppida, et patsient saaks parimat abi.
Kuna Eestis on eriõdesid vähe, haakub meiega raportis esile toodud oluline teema – panustada veelgi rohkem õdede baasõppesse, et kvaliteetsem abi jõuaks rohkemate abivajajateni ning oleks oma olemuselt pigem ennetav kui tulekahju kustutav. Oluline on tõsta õdede teadlikkust vaimse tervise kohta, eriti vaimse tervise häiretega inimeste õiguste ning vajaduste kohta. Õdedel on märkimisväärne roll vaimse tervisega seotud stigmade vähendamisel.
Ühtlustame teadlikkust
Kõikides riikides peaks olema prioriteet ühtlustada ja arendada õdede teadlikkust ja oskuseid. Hea meel on teada anda, et 2023. aasta septembris kohtus grupp vaimse tervise õdesid Tervisekassaga, et alustada vaimse tervise õe tegevusjuhendi koostamist.
Juhendi eesmärk on ühtlustada vaimse tervise õdede tööd Eestis, andes juhiseid patsiendi seisundi hindamiseks ning sekkumiste planeerimiseks. Läbi on töötatud palju tõenduspõhist materjali, peetud mitmeid kohtumisi ja arutelusid, pandud kirja vaimse tervise õe vastuvõtu üldpõhimõtted ning abimaterjal patsiendi seisundi hindamiseks. Järgmisena tegeletakse erakorraliste seisundite ning sekkumiste kirjeldamisega. Juhend saab valmis selle aasta lõpuks.
Juhendi kitsas töögrupis on vaimse tervise õed Ilja Tretjakov, Laura Oisalu, Liina Hürden, Liis Kristiin Vaher, Margit Lenk-Adusoo ja Ragne Läheb. Laiemasse töögruppi on kaasatud Tervisekassa, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolid, Sotsiaalministeerium ja Eesti Õdede Liit.