Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Elle-Mall Sadrak: hea pereõde on kullahinnaga

Eesti Perearstide Selts viib igal aastal läbi praksiste kvaliteedihindamist. Mil moel puudutab see hindamine pereõdesid?

Eesti perearstide seltsi praksiste kvaliteedihindamise ehk akrediteerimise üheks väga suureks osaks on pereõdede tööd puudutavad punktid, mis moodustavad võimalikust maksimaalsest 20 punktist 7 punkti. Ja seda väga lihtsal põhjusel – seni, kuni need ei ole kõigis Eesti perearstikeskustes täidetud, peame neid ka endiselt hindama.

Me hindame, kas igal pereõel on oma töökoht arvutiga, kas pereõe vastuvõtule on võimalik perearstiprogrammi kaudu registreerida, kas pereõde teeb nõutud mahus, s.o 20 tundi nädalas, iseseisvat vastuvõttu, kas pereõed teevad tööd oma nime ja õekoodiga, kas pereõed on läbinud hinnataval aastal Eesti Õdede Liidu pädevushindamise või osalenud vähemalt 60-tunnisel koolitustel hinnataval aastal, kas registratuuri töökoht on korraldatud selliselt, et see ei sega õe ega arsti iseseisvat vastuvõttu.

Kuidas teie õenduse kvaliteeti hindate ning mida teha, et see paraneks?

Me näeme, et aasta-aastalt on olukord läinud paremaks, seda näitab tõsiasi, et igal aastal on aina rohkem A-taseme saavutanud praksiseid. Möödunud aastal ületasime n-ö maagilise 100 piiri.

Ka sel aastal on esialgse enesehindamise tulemusel uueks A- või B-taseme keskuseks ennast hinnanud ca 50 keskust. Eks suvine
keskuste külastamine näitab, kui paljusid me saame septembris perearstide seltsi aastakonverentsil tunnustada.

Õnneks muutub aina haruldasemaks selline töökorraldus, kus arst ja õde istuvad samal ajal samas kabinetis, selmet rakendada pereõde kui väärt spetsialisti maksimaalselt.

Ma lootsin, et äkki see aasta jääb viimaseks, kui me hindame, kas igal õel on oma arvutiga töökoht või mitte. Paraku on ka täna selliseid perearstikeskusi, kus arvutiga töökohta kõigil töötajatel ei ole, rääkimata sellest, et õde oma nime ja õekoodidega oma tööd dokumenteeriks. Perearstide sõnul, kes sellist töökorraldust harrastavad, on põhjusi mitu: tahetakse ise kõike teha, usaldatakse, aga tahetakse kontrollida ning arvatakse, nagu ei läheks õekoodidega lood digilukku või arved haigekassasse.

Sel aastal sai tõlgitud inglise ja vene keelde 2018. aastal valminud perearstikeskuste kvaliteedijuhend ning valmis lõplikult ka kvaliteedijuhendi rakendusjuhis koos tõlgetega samuti nii vene kui inglise keelde. Loodetavasti annab see ka väga suure tõuke praksiste kvaliteedi ning ka õdede punkte puudutava osas.

Perearstikeskused hindasid oma kvaliteeti. Kokkuvõtvalt, missugune on viimastel andmetel õenduse kvaliteet perearstikeskustes?

Aasta-aastalt parem. Koroona esimesel aastal oli osadel keskustel keeruline saada õdedele vajalikke punkte kätte, kuid möödunud aasta näitas, et e-koolituste võimalused on väga hästi vastu võetud ning koolituspunkte sellevõrra kergem koguda.

Mis on teie hinnangul pereõenduse Achilleuse kand?

Hea pereõde on kullahinnaga. Mina usun, et peaaegu kõik pereõed on võimalik tema jaoks õiges meeskonnas, sobiva motivaatori ja piisava kaasatusega „läikima lüüa“, nii et pereõenduse nõrgaks kohaks on perearstid, kes oma õdesid läikima ei löö.

Viimased uudised

Tervishoius peab kogu aeg õppima

EÕLi küsitlusest selgus, et ettenähtud mahus koolitusi läbib vaid 59% vastanutest.

Mis saab puhketundidega?

Vähemalt kord seitsme päeva jooksul tuleb järjestikku tagada nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg.

Õdede töökoormus paberil ja reaalsuses

Liikmete seas läbi viidud küsitlusest selgus, et töökoormust peab normaalseks vaid 25% vastanutest.

Töökultuuri toetavad avatud hoiak ja kommunikatsioon

Kuna tööjõudu napib, tuleb tervishoiuasutustel hea töökultuuri nimel pingutada, et oma töötajaid hoida.

Eesti noorte õdede unistustest, nende purunemisest ja võimalikest lahendustest

Julgem algus oma töös on kindlam vundament tulevikule.

Kuidas mõjutab toitumine vaimset tervist?

Stressirohkes keskkonnas on toidust lohutuse otsimine tavapärane.