Tervishoiutöötajate liitude pressiteade
04.11.2026
Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tulemusteta ja tekkinud töötüli lahendab riiklik lepitaja. Täna toimunud lepituskoosolekul kokkuleppele lähemale ei jõutud, kuna sotsiaalminister Karmen Jolleril ei olnud taas võimalik tervishoiutöötajate ja raviasutuste liitudega kohtuda. Tervisekassa järgmise aasta eelarves ei ole endiselt tervishoiutöötajate palgatõusu ette nähtud.
Juriidiliselt ei ole riik kollektiivlepingu pool, kuid ilma riigipoolse rahastuseta ei ole võimalik lepet sõlmida. Sotsiaalministri kui tervishoiu korralduse ja rahastamise eest vastutaja osalemine lepitusmenetluses on hädavajalik. Varasemad ministrid on oma valdkonna inimestega ühiselt lahendused leidnud ja kirjutanud alla koos kollektiivlepinguga sõlmitavale rahastuskokkuleppele.
Kollektiivlepinguga on hõlmatud üle 20 000 tervishoiutöötaja: õed, hooldajad, ämmaemandad, arstid, kliinilised psühholoogid, kliinilised logopeedid, füsioterapeudid, tugispetsialistid ja kiirabitöötajad. Meditsiinis on töökäte puudus suur juba praegu, kui palgad külmutatakse, siis võib see veelgi kasvada. Tervishoiutöötajad peavad osutama elutähtsaid teenuseid ka kriiside ja sõja ajal. Seetõttu on nende motiveerimine riiklikus tervishoiusüsteemis oluline riigi julgeoleku tagamisel.
“Täna töötab viiendik tervishoiutöötajatest mitmel ametikohal ning peamine põhjus, miks seda tehakse, on töötasu. Õed ja hooldustöötajad väärivad õiglast palka oma suure pingutuse eest – nad töötavad nii öösel kui ka nädalavahetusel ning hoolitsevad meie lähedaste eest kõige kriitilisematel hetkedel. Kui ülekoormusest kurnatud töötaja valdkonnast lahkub, kukub meie tervishoiusüsteem kokku. Peame väärtustama oma inimesi,” ütles õdede liidu president Kätlin Lillemaa.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane lisas: “Tänu varasemates kollektiivlepingutes kokkulepitud töötasu tõusule on oluliselt vähenenud õdede väljaränne, kuid nüüd on taas oht, et hakatakse teistesse riikidesse tööle minema. Viimastel kuudel on välismaalt tulnud väga palju tööpakkumisi. Patsientide jaoks on eelarve tasakaalust olulisem, et tervishoiutöötaja oleks tema kõrval nii kiirabiautos, haiglas kui ka hooldekodus.”
80 protsenti arstiüliõpilaste küsitlusele vastanutest peab palgatõusu ärajätmist äärmiselt lühinägelikuks sammuks. „Tervishoiu puudulik rahastamine ning ebakindlad töö- ja palgatingimused kahandavad noorte soovi meditsiini õppida, mis paneb löögi alla arstide järelkasvu,“ ütles arstiteadusüliõpilaste seltsi president Klaus Martin Klettenberg.
Olukord tervishoius on murettekitav.
Üheaegselt on algatatud suured ümberkorraldused: kiirabi, rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite reformid, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühendamine, eriarstile suunamisel üleminek e-konsultatsioonidele. Muudatuste eesmärgid on õiged, plaanitav teostus aga pigem halvendaks abi kättesaadavust, sest meil ei ole piisavalt tööjõudu. Hiljuti selgus, et terviseandmed riigi andmekogudes ei ole kaitstud. Nüüd on tekkinud reaalne oht, et kui lepitusmenetluses kokkulepet ei saavutata, võib tervishoius töörahu katkeda.
„Tervishoius on vaja töörahu ja stabiilsust. Raske on rahul olla ministriga, kelle tegevus ei ole olnud ei patsientide ega tervishoiutöötajate huvides,“ ütles arstide liidu president Neeme Tõnisson.
Tervishoiusüsteemis ei saa luua toimivaid lahendusi praktilist tööd tegevate inimeste ja patsientidega koostööd tegemata.
Eesti Õdede Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Arstide Liit
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit
Eesti Füsioterapeutide Liit
