Seksuaal- ja soovähemuses (LGBTQ+) noortel esineb rohkem depressiooni, ärevust, suitsiidimõtteid ja -katseid võrreldes eakaaslastega, kes ei kuulu vähemusgruppidesse. See muudab eriti oluliseks täiskasvanute, sealhulgas kooliõdede valmisoleku märgata, mõista ja toetada.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistriõppe vaimse tervise õenduse lõpetanu Elis Piirsalu uuris oma magistritöös kooliõdede teadlikkust seksuaal- ja soovähemuste teemadel. Valimis oli 120 kooliõde, kellest uuringus osales 53 (vastamismäär 44%). Andmestik koguti 2024. aasta maist juunini kooliõdede seas tehtud veebipõhise küsitluse abil. Uuringus osalenud kooliõed hindasid oma teadlikkust erinevalt – käsitleti nii LGBTQ+ teemadega seotud termineid ja mõisteid, edasisuunamise võimalusi kui ka vaimset tervist mõjutavaid riskitegureid ja kaitsetegureid koolikeskkonnas. Vastanute seas oli nii neid, kes tundsid end teemas kindlalt, kui ka neid, kes hindasid oma teadlikkust väheseks.
Uuringutulemused kinnitasid töö autori varasemat arusaama teemavaldkonna ebaühtlasest käsitlusest kooliõdede seas ning tõid esile vajaduse praktilise ja kompaktse infomaterjali järele. Lisaks uuringu tulemustele ning tõenduspõhisele kirjandusele kaasati töö koostamisel mitmeid eksperte (kooli- ja vaimse tervise õed, perearstid, Eesti LGBT ja Trans Ühing, Seksuaaltervise Kliinik, Peaasi haridusvaldkonna juht, Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertkomisjoni esimees). Kaasamine lisas loodud infovoldikule usaldusväärsust.
LGBTQ+ noored kui haavatav sihtgrupp koolikeskkonnas
Tänapäeva koolikeskkond peaks toetama iga noore heaolu. Seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvad noored moodustavad ühiskonnas haavatava grupi, kelle vaimset heaolu mõjutavad mitmed spetsiifilised tegurid. LGBTQ+ noored kogevad koolikeskkonnas sageli vähemusstressi – püsivat psühholoogilist pinget, mis tuleneb identiteedi varjamisest, pidevast ohutajust ning hirmust tagakiusamise ees.
Sageli kaasneb sellega ka sotsiaalne eraldatus: noored tajuvad, et nad ei sobitu klassi või kooli üldise normiga, mistõttu võivad kaaslased neist eemalduda. Üksindustunne võib süveneda veelgi, kui puudub mõni täiskasvanu, kelle poole pöörduda. Samuti ei pruugi noorte kodune keskkond olla toetav – paljud LGBTQ+ noored kardavad oma identiteeti perele avaldada või on kogenud sellest tulenevat hukkamõistu.
Kõik need tegurid koos – kiusamine, nähtamatuse tunne, kodune surve ja toetuse puudumine – mõjutavad oluliselt noorte vaimset tervist.
LGBTQ+ õpilaste koolikogemused
Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (2018) toob selgelt esile, et seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvad noored kogevad koolis oluliselt rohkem vaimset ja emotsionaalset stressi kui nende hetero- ja paiksoolised (ehk cis-soolised) eakaaslased. Uuringus märkis üle 70% seksuaal- ja soovähemuses noortest, et nad on koolikeskkonnas kogenud kuulujutte, solvanguid või sildistamist seoses oma seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteediga. Üle poole vastanutest teatasid ka koolikiusamisest. Paljud noored tunnevad, et nad peavad oma identiteeti koolis varjama, et vältida tõrjutust või otsest ohtu. Uuringu andmetel ei räägi paljud vähemuses õpilased oma orientatsioonist õpetajatele ega koolitöötajatele, kuna nad kardavad diskrimineerimist või hukkamõistu.
Soomes korraldatud uuring „LGBTQ+ Students’ Experiences of Junior High School Nursing in Finland: A Qualitative Study“ toob välja, et kooliõed, olles sageli üks väheseid täiskasvanud inimesi, kellele LGBTQ+ noored saavad oma probleemidest rääkida, on noorte olulised toetajad. Siiski toovad uuringus osalenud õpilased välja, et paljud kooliõed ei olnud piisavalt teadlikud LGBTQ+ noorte spetsiifilistest muredest, mis võib takistada toetava ja turvalise keskkonna loomist. See viitab vajadusele, et kooliõed oleksid teadlikumad ja toetavamad, et LGBTQ+ noor tunneks end koolis aktsepteerituna ja nähtuna.
LGBTQ+ noorte vajadused ja ootused kooliõele
LGBTQ+ noorte vajadused ja ootused kooliõele on tihti seotud turvalisuse, usaldusväärsuse ja mõistmisega. Soomes korraldatud uuringu kohaselt on LGBTQ+ õpilased eriti tundlikud oma tervise ja heaolu küsimustes, kuna nad ei leia tihti piisavalt tuge ega mõistmist oma kodu- või koolikeskkonnast. Uuringus osalenud õpilased tõid esile, et nad ootavad kooliõdedelt mitte ainult meditsiinilist abi, vaid ka empaatilist ja mittehukkamõistvat suhtumist. Noored tõid välja, et nad tunnevad end turvaliselt ainult siis, kui kooliõde suudab luua avatud ja usaldusväärse õhkkonna, kus saab rääkida oma vaimsetest ja füüsilistest muredest ilma hirmuta häbistamise või diskrimineerimise ees.
Koolikeskkonnas, kus LGBTQ+ noored puutuvad tihti kokku kiusamise ja diskrimineerimisega, on nende jaoks oluline, et kooliõde oleks teadlik nende spetsiifilistest muredest. Üks tähtsamaid vajadusi, mida noored kooliõdedelt ootavad, on professionaalne ja konfidentsiaalne tugi vaimse tervise küsimustes, sealhulgas ärevuse, depressiooni ja enesetapumõtete korral. Samuti oodatakse, et kooliõde suudaks pakkuda vajalikke infotunde ja soovitada õpilastele tugiteenuseid, nagu nõustamine või LGBT+ kogukondade toetusgrupid.
Noored vajavad asjatundlikku tuge ja ajakohast teavet. Seetõttu on oluline, et kooliõed oleksid kursis LGBTQ+ noorte eriliste vajaduste ja tõrjutuse kogemustega, et pakkuda adekvaatset ja kõikehõlmavat tuge.
Kooliõe roll LGBTQ+ õpilase toetamisel
Noorte heaolu ja tervis kujunevad suuresti nende igapäevasest kasvukeskkonnast, eriti arvestades, et nad veedavad suure osa oma päevast koolis. Kool ei ole vaid õppeasutus, see on ka koht, kus kujunevad väärtushinnangud, käitumismustrid ja tervislik eluhoiak. Seetõttu on tervise edendamine koolikeskkonnas ülioluline, eriti haavatavamate rühmade nagu LGBTQ+ õpilaste jaoks, kelle heaolu sõltub suuresti sellest, kui turvalise ja toetavana nad oma koolikeskkonda tajuvad. Kooliõel on tähtis roll: ta toetab noori igapäevaselt, tegeleb ennetustööga ning aitab kujundada hoolivat ja kaasavat koolikultuuri.
Kooliõdede roll koolikeskkonnas on olnud traditsiooniliselt keskendunud õpilaste füüsilise tervise jälgimisele, kuid viimastel aastatel on see laienenud ka vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamisele. Kooliõed on sageli koolis esimesed, kelle poole õpilased saavad pöörduda oma muredega, sealhulgas vaimse tervise küsimuste ja diskrimineerimise kogemustega. Otsekui vahendajatena saavad kooliõed aidata luua kultuuri, kus kõik õpilased sõltumata oma seksuaalsest orientatsioonist või soolisest identiteedist tunnevad end väärtustatuna ja turvalisena. Kultuuriliselt pädev ja avara maailmavaatega kooliõde loob õpilastes turvatunde ning usalduse.
Infovoldik kooliõdedele
Magistritöö eesmärk oli luua praktiline infovoldik kooliõdedele, et toetada seksuaal- ja soovähemuses õpilaste vaimset heaolu koolikeskkonnas. Loodud materjal on mõeldud kooliõdedele, aga sobib kasutamiseks ka teistele haridus- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad kokku noortega. Tööd kirjutades selgus, et infomaterjali vajatakse ka väljaspool kooli. Näiteks on materjali vastu huvi tundnud lisaks kooliõdedele ka Eesti Seksuaaltervise Liit, perearstikeskused ning Eesti Õpilasesinduste Liit. Töö autor on infovoldikut jaganud juba suurematele koolitervishoiuteenuse pakkujatele.
Materjal on loodud eesmärgiga olla lihtne, selge ja kergesti kasutatav igapäevatöös. See aitab kooliõel paremini mõista LGBTQ+ noorte kogemusi, tugevdada usaldussuhet ja seeläbi toetada vaimset tervist laiemalt.
Paiksooline ehk cis-sooline inimene – inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on paiksoolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena.
Soovähemus – inimrühm, kelle sooidentiteet ei ole kooskõlas sünnipärase sooga.
LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQ+ jne – lühendid, mis viitavad erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele.