Viimastel aastatel on üha enam räägitud tervishoiutöötajate väsimusest – mitte ainult füüsilisest, vaid ka vaimsest ja emotsionaalsest kurnatusest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul kujuneb see sageli välja pikaajalise ülekoormuse tulemusena, kui puhkamiseks ja taastumiseks jääb järjepidevalt liiga vähe aega (WHO, 2022).
Tervishoius töötades on loomulik anda endast parim. Inimeste aitamine ongi selle töö sisu. Paraku on paljudes tervishoiusüsteemides jõutud punkti, kus andmine on pikalt ületanud taastumisvõime piiri. Uuringud rõhutavad, et tegemist ei ole individuaalse nõrkusega, vaid süsteemse probleemiga (Maslach & Leiter, 2016).
Tervishoiutöötajad ei ole lõputu vastupidavusega masinad. Nad on inimesed, kes väsivad ja võivad läbi põleda. WHO on määratlenud läbipõlemise kui tööga seotud kroonilise stressi tagajärje ning toonud esile selle seose vaimse tervise probleemide ja töölt lahkumisega (WHO, 2019; WHO, 2022).
Ületöötamine ei ole alati nähtav – töö saab tehtud ja naeratus on ees, kuid sees koguneb kurnatus. Uuringud näitavad, et sageli puudutab see just kõige pühendunumaid ja vastutustundlikumaid töötajaid (Maslach & Leiter, 2016).
Me nimetame tervishoiutöötajaid sageli „kangelasteks“, kuid ka kangelased vajavad puhkust, tuge ja toimivat süsteemi. Kangelaslikkus ei saa ega tohi asendada jätkusuutlikke töötingimusi.
Tervishoid püsib ainult siis, kui seal töötavad inimesed püsivad terved – nii vaimselt kui füüsiliselt. Tervishoiutöötajate läbipõlemine on seotud suurema vigade riskiga ja madalama patsiendiohutusega (West et al., 2018; The Lancet, 2020–2022).
Ületöötamine tervishoius tähendab paraku:
▪️ rohkem vigu
▪️ vähem empaatiat (kurnatusest, mitte hoolimatusest)
▪️ läbipõlemist ja erialalt lahkumist
▪️ lõpuks kehvemat abi patsientidele
Seetõttu on oluline rohkem märgata ja küsida, kuidas päriselt läheb. Hoolimine peab käima mõlemat pidi – nii patsientide kui ka nende eest, kes iga päev teisi hoolivalt toetavad. Puhkus ja taastumine ei ole luksus, vaid kvaliteetse ja ohutu tervishoiu eeltingimus.
Allikad:
WHO (2019). Burn-out an “occupational phenomenon”
WHO (2022). Mental health and well-being of health and care workers
Maslach, C. & Leiter, M. (2016). Understanding the burnout experience
The Lancet (2020–2022). Artiklid tervishoiutöötajate läbipõlemisest ja patsiendiohutusest
West et al. (2018). Physician burnout and patient safety
