Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koos kõrgkoolide ja erialaliitudega kolmanda tervishoiu kõrghariduse konsensusleppe aastani 2030. Lepe toob tervishoidu rekordilised ja kasvavad vastuvõtumahud: suureneb õdede põhiõppe ja tegevusterapeutide vastuvõtt ning esmakordselt lepitakse kokku eriõdede magistriõppe koolitusmahud.
Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et lepe on märgiline samm tervishoiutöötajate puuduse ja tööjõu vananemise probleemi lahendamisel.
„Tervishoiuvaldkonnas töötavaid inimesi on juba praegu liiga vähe ning ligi kolmandik arstidest ja veerand õdedest on pensionieas või sinna jõudmas. Järgmise kümnendi jooksul on Eestil vaja tuhandeid uusi tervishoiutöötajaid. See lepe annab kindla plaani: kasvatame järelkasvu, tugevdame praktikasüsteemi ja toome juurde ka eriõdesid, kes saavad võtta rohkem iseseisvat vastutust ja tuua abi inimesele lähemale,“ ütles Joller.
“Lähiaastatel omandavad keskhariduse suuremad aastakäigud noori, kellele peame tagama õppimisvõimalused kõrghariduses ja kindlustama majanduse kasvuks vajaliku tööjõu olemasolu. Tänu konsensuslepetele on viimastel aastatel loodud tervishoiu kõrgkoolides üle tuhande täiendava õppekoha,“ märkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja lisas, et kui praegu õpib kahes tervishoiu kõrgkoolis kokku 3300 üliõpilast, siis 2017. aastal oli üliõpilasi vaid 2300.
Uus lepe aastateks 2026–2030 näeb ette õdede vastuvõtu suurendamise vähemalt 720 üliõpilaseni aastas. Märkimisväärse uuendusena lepitakse kokku eriõdede vastuvõtt terviseteaduse magistriõppes, mis kasvab perioodi lõpuks 120 kohani. See vastab otseselt vajadusele iseseisva vastuvõtuga eriõdede järele, kes saavad võtta suuremat kliinilist vastutust.
Lisaks kinnitab lepe, et Sotsiaalministeerium tagab praktika kohtadele juhendamistasude maksmise valitsemisala eelarvest. Kui varasemalt toetus õdede praktikakorraldus osaliselt projektipõhistele vahenditele, siis uue leppe kohaselt võtab riik püsiva kohustuse rahastada praktikajuhendamist riigieelarvest.
Eesti Õdede Liidu asepresident Margit Lenk-Adusoo märkis, et tervishoiu tulevik ei põhine ainult vastuvõtunumbrite kasvatamisel, vaid teadlikul investeeringul spetsialistide pädevusse ja suuremasse professionaalsesse vastutusse. “Eriõdede magistriõppe koolitusmahtude esmakordne kokkuleppimine on oluline samm, mis võimaldab tervishoius paremat teenuste kättesaadavust ja tõhusamat tööjaotust. Samal ajal ei tohi unustada, et inimeste koolitamise kõrval tuleb süsteemselt tegeleda ka nende hoidmisega erialasel tööl ning luua realistlikud võimalused tervishoiusüsteemi naasmiseks neile spetsialistidele, kes on sealt vahepeal lahkunud,” ütles Eesti Õdede Liidu asepresident Margit Lenk-Adusoo.
Uue konsensusleppe 2030. õppeaastaks kokkulepitud minimaalsed vastuvõtunumbrid on järgmised:
Õdede põhiõpe: 720 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 700); võrreldes esimese konsensuslepega 2016. aastal on kasv 40%. Terviseteaduse magistriõpe (eriõed): uuendusena vähemalt 80 vastuvõtukohta aastas, kasvades perioodi lõpuks 120 kohani. Bioanalüütiku, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku erialad: kokku püsivalt 120 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 102); perioodi jooksul võib vastuvõtt erialade vahel jaotuda paindlikult. Farmatseut: 45 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 48). Tegevusterapeut: 40 üliõpilast aastas (eelmine eesmärk 25). Märkimisväärne kasv tuleneb suurenenud vajadusest taastusravi järele.
Konsensusleppele kirjutasid alla Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ning erialaliitudest Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liit; leppega ühinevad Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Farmatseutide Liit, Eesti Bioanalüütikute Ühing , Eesti Füsioterapeutide Liit, Eesti Radioloogiatehnikute Ühing.
Taustaks: Tervishoiu kõrghariduse konsensuslepped on seni sõlmitud kahel korral. Esimene lepe (2017) sündis olukorras, kus tööjõupuudus – eriti õenduses – oli juba selgelt tajutav. Toonase leppe selle keskne eesmärk oli stabiliseerimine: õdede vastuvõtuks lepiti kokku 600 õppekohta aastas ja kõige olulisem saavutus oli see, et esmakordselt lepiti ühiselt kokku põhimõte, et vastuvõtud ei tohi langeda alla kriitilise miinimumi.
Teine lepe (2022) kujunes COVID-19 pandeemia ja tööjõukriisi tingimustes ning selle fookus oli süsteemi hoidmine: õdede vastuvõtt tõsteti 700 kohani aastas, eesmärgiga eeskätt säilitada järelkasvu ning praktikajuhendamise rahastamine tõsteti esmakordselt poliitilisse fookusesse.
Lisaks: fotohetki konsensusleppe allkirjastamiselt (fotod: Andras Kralla https://flic.kr/s/aHBqjCEdvp).