Õdede oskuskeel sisaldab hulgaliselt oskussõnu ehk termineid, mida kutsetöö käigus pidevalt kasutatakse, mis on unikaalsed ehk kutse-/erialaspetsiifilised, ning mida teised tervishoiuspetsialistid ja patsiendid sageli ei tea ega mõista. Veel enam, ka õdede endi seas võib oskuskeele kasutus ja sellest arusaamine varieeruda, see ei ole aga ühise inforuumi ja enese tegevuse väljapoole selgitamisel sugugi hea. Kui õed omavahel ühtset keelt ei kasuta, tekivad valestimõistmised ja möödarääkimised.
Oskuskeel on küll kirjakeele osa, kuid see on alati seotud mingi kutse, eriala või valdkonnaga – õenduskeel kajastab õdede tööd ja tegevusulatust puudutavat. Oskuskeelt kajastavad terminibaasid ehk sõnakogud – õenduskeelt õendus- ja ämmaemandusterminite kogu.
Nagu kõik oskuskeele sõnakogud asub ka õenduskeele „pesa“ Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaalis Sõnaveeb. Sõnakogu loomise aluseks on terminitöö, mis teisisõnu on mõistete ja nende tähiste ehk terminite süstemaatilise kogumise, kirjeldamise, töötluse ja esitusega seotud töö. Terminitöö on mõistepõhine ehk üks mõistekirje on alati üks mõiste, millel on üks tähendus. Mõistekirje sisaldab terminit ehk mõiste tähist, kõiki sünonüüme ja lühendeid, mõiste selgitust või definitsiooni, asjakohased viited ja lisainfona lausekasutusnäited, et terminikasutus oleks kõigile selge ja üheselt mõistetav.
Kogust leiab üle 30 mõistekirje
Sõnakogusse saavad terminid õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühma (ÕTERM) süstemaatilise tegevuse tulemusena. Töörühm loodi 2021. aasta novembris ning tänaseks on terminitöö tulemusena õendus- ja ämmaemandusterminite kogus 32 põhjalikku mõistekirjet. Töö tulemusi kasutavad üliõpilased, õppejõud, õendusjuhid ja teised valdkonna arendajad, tervishoiukorraldusega tegelevad riigiametnikud ning ajakirjanikud.
Õendus- ja ämmaemandusterminoloogia töörühma tegevust juhib Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetool. Kaastööd teevad esindajad Eesti Õdede Liidust ja Eesti Õendusjuhtide Ühingust, Eesti Ämmaemandate Ühingust, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ja Tartu Ülikoolist, samuti 3N Eesti töörühmast. Eesti oskuskeelekorraldust ja terminitööd toetab Eesti Keele Instituut.
Kuidas uued terminid sünnivad?
Terminitööks saadakse regulaarselt kokku kas silmast silma või veebikoosolekutel 6–8 korda aastas. Koosolekute vahel toimub töö kirjandusega, suhtlemine teiste terminitöö tegijatega, mõistekirjete vormistamine Sõnaveebi. Terminitööd tutvustatakse keelesündmustel ehk üritustel, mis on mõeldud tehtust ülevaate andmiseks ja ka uute terminite kogumiseks ehk terminikorjeks.
Terminikorje on töövahend, mille kaudu töörühm kogub sisendit praktikast ehk õdedelt ja ämmaemandatelt, õendusjuhtidelt, õendusõppejõududelt ning õendusüliõpilastelt, kes kõik igapäevaselt oskusõnu kasutavad, õpetavad või uurimistööde tarbeks vajavad. Siinkohal kutsub komisjon probleemsetest või eesti keeles puuduvatest oskusõnadest teada andma kõiki, kes selleks vajadust tunnevad. Eelnevalt palume kindlasti üle kontrollida termini olemasolu või puudumine Sõnaveebis.
Terminikorjeks saab anda infot Tartu Ülikooli anonüümses küsitluskeskkonnas aadressil: https://survey.ut.ee/index.php/384787?lang=et või alloleva QR-koodi kaudu. Keskkonda saab siseneda piiramatu arv kordi ning kirja panna kõik konkreetse oskussõnaga seotud probleemid, ingliskeelsed vasted või lähedased sõnad, samuti viited allikatele/väljaannetele, kus sõna on kasutatud.
