Tervisekassa pikendab koduõendusteenuse lepinguid 2026. aasta sügiseni

Tervisekassa pikendab koduõendusteenuse lepinguid 2026. aasta sügiseni

Tervisekassa juhatus otsustas pikendada koduõendusteenuse riigihangete raames sõlmitud ravi rahastamise lepinguid koduõendusteenuse osutajatega kuni 30. septembrini 2026.

Pikendamise vajadus tuleneb jaanuaris jõustunud uuest määrusest „Iseseisva õendusabiteenuse osutamine ja õendusabi erialad“, millega tunnistati kehtetuks viis varasemat õendusteenuseid reguleerinud määrust. Uue regulatsiooni valguses on Tervisekassal vaja täpsustada koduõendusteenuse sisu ja ulatust, mille eest Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle võtab, ning vajadusel korrigeerida tervishoiuteenuste loetelu ja lepingutingimusi. Samuti on vaja üle vaadata koduõendusteenuse piirhinna kujunemise metoodika.

„Koduõendusteenuse sisu, maht ja korraldus vajavad põhjalikku hindamist, et selgitada välja, millises ulatuses ja kujul on teenuse osutamine kõige otstarbekam. Selleks soovime koostöös teenuseosutajate, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate liiduga välja töötada koduõendusteenuse kirjelduse. Teenuse väljatöötamisel tahame lähtuda  eri- ja üldhooldekodude teenusemudelite arendamise loogikast, et tagada selgus ja ühtne arusaam kõigile osapooltele. Kuna uue riigihanke ettevalmistamine ja menetlemine on ajamahukas protsess, on lepingute pikendamine ühe aasta võrra möödapääsmatu,“ selgitas Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas.

Lepingu pikendamine kajastatakse järgmises lepingumuudatuses, eraldi lepingut Tervisekassa selleks vormistama ei hakka.

Viimased uudised

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist

Cathy Rannus lõputöö tulemusena valmis tööraamat kaalu langetamiseks toitumise abil.

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus

Elustiili korrigeerimise ja õe toetusega on võimalik südamepuudulikkusega inimese enesetunnet parandada.

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat

Inimlikkus ning rahulik ja toetav juhtimisstiil on teinud Irma Aarelaiust naistekliiniku tugisamba.

Kas õed tõesti ei taha õppida?

Eva Võssotsjaka uuris, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel seadusega nõutud mahus.

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu

Laste intensiivravi sündroom on aladiagnoositud probleem, mis mõjutab sügavalt laste elukvaliteeti.

Mida teha, kui õe tegevust filmitakse või arvustatakse sotsiaalmeedias?

Enamik tervishoiuasutusi keelab töötajate ja teiste patsientide loata pildistamise ja filmimise.