Tervishoiusüsteemis hinnatakse üha enam õdede professionaalsust, autonoomsust ja võimekust. Õed seisavad iga päev silmitsi stressirohke töökeskkonnaga, mis võib põhjustada läbipõlemist. Üheks läbipõlemise riski vähendamise viisiks peetakse õdede võimestamist.  

Tallinna Tehnikaülikooli personalijuhtimise eriala vilistlane Sirje Tamme selgitas oma magistritöös välja, kui palju õdedel läbipõlemist esineb ning milline on läbipõlemise ja võimestamise vaheline seos. Uuring viidi läbi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis 2024. aasta veebruaris. Uuringus osales 741 õde ja juhti, kellest 161 töötajal on eriõele vastav haridus. 

Võimestamiseks on vaja nii väliseid tingimusi kui ka sisemist motivatsiooni 

Võimestamine (ingl empowerment) on professionaalse kasvu ja arengu tervikkontseptsioon, mille märksõnadeks on vastutuse ja võimu jagamine erinevate juhtimispraktikate kaudu, et tõsta organisatsiooni liikmete motivatsiooni ja enesetõhusust. Võimestav organisatsioon on töötajale loonud riiklikele suundadele ja seadustele toetuvad võimalused (struktuurne võimestamine), kuid oluline on ka töötaja enda motiveeritus ja tahe (psühholoogiline võimestumine).  

Eestis eriõdede rakendamise teekonnal on vaheetapina oluline mõõta ka eriõe haridust omavate õdede/juhtide arusaamu võimestatusest ja läbipõlemisest. Seega võrreldi uurimistöös nii õe haridusega kui ka eriõe haridusega vastanute tulemusi, et saada selgem ülevaade nende kogemustest. 

Struktuurne võimestamine põhineb töökeskkonna tingimustel, mis tagavad töötajale ligipääsu toele, teabele, ressurssidele ning õppimise ja kutsealase arengu võimalustele, mis tugevdavad töötaja võimet teha oma tööd mõtestatult ja eesmärgipäraselt. Struktuurset võimestamist toetavad riigi tervishoiupoliitika, kehtivad määrused ja haridussüsteem. Organisatsiooni toetavad juhtimispraktika ja töökeskkond, mis mõjutavad töötajate usaldust juhtimise vastu ning organisatsiooni kui terviku tulemuslikkust. Lisaks välistele motiividele on olulised töötaja sisemised, motivatsioonist lähtuvad protsessid, mis määravad töötaja hoiakuid ja käitumist. Psühholoogilise võimestumise komponentideks on töötaja kompetentsus, tähenduslikkus, autonoomsus ning tajutav mõju oma osakonnas.  

Kahe suurhaigla õed ja eriõed on võimestatud 

Uuringu tulemustest selgus, et Eesti kahe suurhaigla õed ja eriõed on keskmisest enam võimestatud, seda nii struktuurse võimestamise kui ka psühholoogilise võimestumise kaudu, mis kinnitab, et haiglates panustatakse õdede arengusse. Erinevus kahe valimi vahel tuli välja psühholoogilise võimestumise puhul: eriõe haridusega õed/juhid tunnetasid end kompetentsematena ja autonoomsetena ning tundsid, et neil on oma osakonnas suurem mõju. Tulemused kinnitavad, et eriõe haridusega vastanud on motiveeritumad, kuid eriõdedele ei ole täna loodud veel rakendusmeetmeid, mis võimestaks neid struktuursel tasandil rohkem kui õe haridusega vastanuid. Joonisel 1 on välja toodud kahe valimigrupi vastanute keskmiste tulemuste protsentjaotus – mida kõrgem keskmine tulemus, seda võimestatumana vastaja end tunneb. 

Õdede läbipõlemise oht on reaalne 

Õdede läbipõlemise tase on murettekitavalt kõrge. Eriõe haridusega vastanute puhul tunnetavad ligi 24% ja muu kui eriõe haridusega vastajate puhul ligi 27% pikaajalist füüsilist ja psühholoogilist kurnatust, mis näitab, et kui ei leita tõhusaid meetmeid läbipõlemise leevendamiseks, võib see veelgi süveneda. 

Selgus, et läbipõlemise kõrge taseme üks põhjus võib olla ülekoormus ja töötamine lisatöökohal. Samuti mängivad rolli kõrgendatud ootused noorematele õdedele, kes peavad toime tulema keerulistes ja pingelistes olukordades, kus neil puuduvad veel piisavad kogemused ja teadmised. Uuring näitas, et läbipõlemist ilmneb enim just 21–30-aastaste vanuserühmas. Rolli võib siin mängida ka see, et noored loovad endale pere ning kohustused nii kodus kui ka tööl võivad tekitada kurnatust. Pikema tööstaažiga õed ja eriõed on aga omandanud rohkem kogemusi ja oskusi, mis võimaldavad neil tõhusamalt toime tulla stressirohkete olukordadega, ning neil on välja kujunenud paremad strateegiad tööalaste probleemide lahendamiseks ja konfliktide ennetamiseks.  

Uuringust selgus, et juhid kogevad füüsilist ja psühholoogilist kurnatust kõikidel tasanditel vähem kui õena töötavad vastajad. Saadud tulemus viitab sellele, et juhtidel on rohkem kontrolli nii oma tööaja kui ka -ülesannete üle ning töö on vaimselt väljakutsuv, kuid samas pakub piisavalt autonoomsust ja ressursse eesmärkide saavutamiseks. Lisaks on juhtidele tagatud erinevad arenguvõimalused ning neid toetatakse mentorlus- ja toetusprogrammidega, mis aitavad neil oma heaolu paremini hoida ja stressi tõhusamalt maandada. 

Võimestamisega on võimalik ennetada ja vähendada läbipõlemist 

Struktuurse võimestamise ja läbipõlemise vahel on mõõdukas negatiivne seos, mis annab kinnitust seisukohale, et töökohal loodud võimalused mõjutavad oluliselt õdede heaolu ja tulemuslikkust. Õdede mõjuvõimu suurendamine struktuurse võimestamise kaudu on seotud läbipõlemisega. Samas võib töös esinevate väljakutsete rohkus olla teatud määral positiivne, kuid õe haridusega vastajate puhul näitas uuring, et liiga suur väljakutsete hulk suurendab läbipõlemise riski. Seega tuleks töökohtadel üle vaadata, kas õe töös esinevaid väljakutseid on liialt palju või ei ole õdedel töös esinevate väljakutsete lahendamiseks piisavalt teadmisi ja oskusi.  

Psühholoogilise võimestumise ja läbipõlemise vahel ilmnes nõrk, kuid oluline negatiivne seos, mis tõendab töötaja enda sisemise motiveerituse taseme olulisust läbipõlemisel. Mida kõrgemalt töötaja psühholoogilist võimestumist tajub, seda madalam on läbipõlemise tase. Siiski leidus läbiviidud uuringus, et eriõe haridusega töötajate puhul puudub statistiliselt oluline seos kompetentsusega, mis on kohati üllatav tulemus, kuna teoreetiliselt peaks kompetentsem töötaja olema enesekindlam ning tajuma vähem ka läbipõlemist. Tulemus võib näidata seda, et praegu ei saa eriõed veel oma teadmisi ja oskusi rakendada sellisel viisil, nagu eriõed seda tegema peaksid. Teisisõnu, eriõed täidavad n-ö tavaõe kohustusi, kuigi nende teadmised ja oskused on suuremad.  

Eesti suurhaiglad on õigel teel 

Kuigi tänavune uuring kinnitas, et suurhaigla õed tunnevad päris sageli kurnatust ja füüsilist väsimust, mis võib viia läbipõlemiseni, tunnevad uuringus osalejad end siiski võimestatult. Lisaks on uuringus osalejad oma tööga üldiselt väga rahul, andes ligi 81% ulatuses kõrgeid või väga kõrgeid hindeid.  

Vahetu juhi juhtimisstiil ning organisatsioonis kehtivad juhtimispõhimõtted mängivad olulist rolli õdede võimestamisel ja võimestumisel, mis omakorda tagab patsiendile kvaliteetsema ja ohutuma raviteekonna. Lisaks töökoha poolt loodud võimalustele ja arengut toetavatele teguritele peab ka riigis olev tervishoiupoliitika ning kehtivad regulatsioonid toetama võimestamise protsessi, mille tulemusena paraneb ka õekutse kuvand ning õendustöötajate professionaalne areng.