Tasakaalustatud eluviis on võti füüsilise ja vaimse heaolu saavutamiseks

Tasakaalustatud eluviis on võti füüsilise ja vaimse heaolu saavutamiseks

Ülekaalulisus on muutumas aina aktuaalsemaks probleemiks ja sellel on tõsiseid tagajärgieriti laste tervisele. Ülekaalulisus suurendab oluliselt paljude haiguste riski ning toob kaasanii füüsilisi kui ka psühholoogilisi probleeme.

Uuringud on näidanud, et ülekaalulisus võib mõjutada vaimset tervist, põhjustades depressiooni, madalatenesehinnangut, koolikiusamist ja sotsiaalset tõrjutust.

Füüsiline tervis

Lisaks vaimsele tervisele mõjutab ülekaal ka füüsilist tervist. Uuringud on näidanud, et liigne kehakaal suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski ning võib põhjustada maksa rasvumistnooremas eas lastel. Lisaks sellele võib ülekaal häirida hormonaalset tasakaalu, mis omakorda võib põhjustada probleeme, näiteksviljatust täiskasvanueas.

Ülekaalu põhjused on mitmekülgsed: laste vähene liikumine,ebatervislikud toitumisharjumused ning nutiseadmetele kaotatuduneaeg. Võrreldes varasemate aegadega on laste liikumisaktiivsusvähenenud, kuna perede elustiil on muutunud ja lapsed veedavadrohkem aega siseruumides ning autos sõites.

Lapse ülekaalu ei saa alati seletada geneetikaga. Kuigi mõnelinimesel võib olla aeglasem ainevahetus, tuleb siiski jälgida toitumist ja liikumist.

Selleks et lapse tervist toetada, on oluline pöörata tähelepanu toitumisele

  • Vanemad peaksid jälgima, et nende laste toitumine oleks mitmekülgne ja tasakaalustatud.
  • Täisväärtuslik toitumine peaks sisaldama rohkelt puu- ja köögivilju ning teraviljatooteid, samuti piimatooteid, liha-kala-muna.
  • Maiustuste tarbimine peaks olema minimaalne.
  • Päev peaks algama hommikusöögiga ning jätkuma regulaarsetetoidukordadega päeva jooksul.
  • Lapsele tuleb õpetada tervislikke toitumisharjumusi juba varases eas, et need saaksid eluks ajaks kaasa antud.

Tervislik ja tasakaalustatud eluviis

Teine tähtis osa tervislikust eluviisist on liikumine, mis peaks hõlmama vähemalt 60 minutit füüsilist aktiivsust päevas. See aeg võib olla jaotatud mitmeks lühemaks perioodiks, mis muudab liikumise kergemini saavutatavaks. Lisaks peaks inimene tegema vähemalt kolmkorda nädalas kõrge intensiivsusega treeninguid, mis tugevdab nii luid kui ka lihaseid.

Uni on väga oluline. Regulaarne unerütm on tähtis nii lastele kui ka täiskas-vanutele. Väikelaps vajab ööpäevas 11–13tundi und, sealhulgas lõunaund. Kooliea-lised peaksid püüdma magada 9–9,5 tundiöö jooksul ning keskkooliõpilased peaksidmagama vähemalt 8 tundi.

Digimaailm mängib üha suuremat rollimeie igapäevaelus, eriti laste seas. Mida noorem laps, seda vähem aega peaks ta veetmaekraanide ees. Liigne ekraaniaeg võib mõjutada lapse arengut ja tervist negatiivselt.

Vaimne tervis on samuti äärmiselt oluline. Vanem või hooldaja peaks leidma aega, et oma laste jaoks olemas olla ning neid kuulata. Avatud suhtlus ja emotsionaalnetugi aitavad luua tugeva sideme ning toetada lapse vaimset heaolu.

Uuringud on näidanud, et regulaarne füüsiline aktiivsus parandab mitte ainult füüsilist tervist, vaid võib ka oluliselt mõjutada vaimset heaolu. Näiteks Harvardi Tervisekooli uuringute kohaselt on liikumisel positiivne mõju depressiooni ja ärevuse sümptomitele.

Tasakaalustatud eluviis, mis hõlmab regulaarset liikumist, piisavat und, piiratud ekraaniaega ning emotsionaalset tugeja toetust, on võti nii füüsilise kui ka vaimse heaolu saavutamiseks.

Pereõde ja kooliõde mängivad olulist rolli lapse tervise hoidmisel, sealhulgas nende puhul, kellel on ülekaaluprobleeme.

Kui lapsevanem soovib tuvastada ning hoida kontrolli all lapse ülekaalu bioimpedantsi analüüsi või nutikaalu abil, siis on mõned olulised asjad, mida ta peaks teadma

1. Mõõtmised

Esiteks veenduge, et laps on mõõtmiste jaoks piisavalt rahulik. Mõõtmised tehakse näiteks hommikuti ühel ja samal ajal või vähemalt 1–2 tundi pärast söömist. Mõõtmisel tuleb jälgida, et lapse põlved ning jalad oleksid sirged.

2. Elektroodid

Veenduge, et elektroodid on korralikult paigaldatud ning nahk on puhas ja kuiv, et tagada täpsemad tulemused.

3. Kehakoostise määramine

Valige lapse vanus, sugu ja pikkus õigesti, et kehakoostis saaks täpselt määratud. Arvestage, et lapsed arenevad eri tempoga.

4. Nutikaal

Nutikaaluga saab jälgida rasvaprotsendi tendentsi.

Mõned näpunäited, kuidasvähendada lapsel keharasvaprotsenti

1. Tervislik toitumine

Tooge lapse menüüsse rohkem puu- ja köögivilju ning vähendage töödeldud toitude ning magusate jookide tarbimist.

2. Liikumine

Julgustage last rohkem liikuma, olgu selleks õues mängimine või regulaarne sporditegevus. Kindlasti tehke seda koos lapsega.

3. Piirake ekraaniaega

Vähendage tundide arvu, mida laps veedab teleri või arvutimängude ees, ning soodustage aktiivseid tegevusi.

Järgides neid samme, saab lapsevanem aidata lapse rasvaprotsenti vähendada ja tagada tema tervislikku arengut.

Juhend õele, kelle ülesanne on tuvastada ülekaal ja lapsi abistada

1. Ülekaalu avastamine lapsel

  • Kehamassiindeksi (KMI) mõõtmine: KMI on lihtne viis ülekaalu tuvastamiseks lastel. KMI arvutatakse valemiga:KMI = kaal (kg)/(pikkus(m) × pikkus(m)). Laste ja noorukite puhul peetakse KMId normist kõrgemaks, kui see on üle 85 protsentiili.
  • Füüsiline läbivaatus: füüsilisel läbivaatusel pöörake tähelepanu lapse rasva jaotumisele, eriti kõhupiirkonnas.
  • Anamnees: küsige vanematelt ja lapselt tema toitumise, füüsilise aktiivsuse ja elustiili kohta.

2. Tegevused ülekaalu avastamisel

  • Arutelu vanematega: selgitage vanematele nende lapse mõõtmistulemusi ja rääkige võimalikest ülekaalu põhjustest.
  • Toitumissoovitused: pakkuge perele tervislikke toitumisharjumuste muutusi, nagu puu- ja köögiviljade tarbimise suurendaminening töödeldud toodete asendamine tervislikumate alternatiividega.
  • Füüsilise aktiivsuse soodustamine: toetage last sporditegevustes või muudes füüsilistes tegevustes.

3. Koostöö teiste spetsialistidega

  • Konsultatsioon toitumisspetsialisti või lastearstiga: suunake pere vajadusel spetsialisti juurde detailsema ravikava saamiseks.Tallinna Lastehaigla pakub ülekaalulistele lastele ja nende vanematele põhjalikke uuringuid, koolitus- ja raviprogrammi kes-tusega kolm päeva.
  • Koostöö psühholoogiga: laste ülekaal võib olla seotud emotsionaalsete probleemidega, seega võib vajalikuks osutuda ka psüh-holoogiline tugi.

4. Jätkuv jälgimine

  • Tegevuskava: koostage perele tegevuskava ja jälgige selle täitmist.
  • KMI regulaarne mõõtmine ja füüsiline läbivaatus: tehke perioodilisi kontrolle, et jälgida edasiliikumist.

Lapse tervis sõltub suuresti sellest, milliseid toitumis- ja liikumisharjumusi ta omandab varases eas.

Viimased uudised

Õdede väärtus majanduses

Mida rohkem õdesid on ja jääb tervishoiud, seda rohkem on meil terveid inimesi.

Ohtlikud nakkushaigused on välditavad

Vaktsineerimine on väga tõhus meetod, millega kaitsta end vaktsiinvälditavate haiguste eest.

Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel

Kas riigiasutuste kehtestatud eesmärgid ja nõuded aitavad tagada, et tervishoiuteenused oleks kvaliteetsed?

(Raha)Investeeringud õdedesse

Kõik investeeringud, mis töötajasse tehakse, on vahetus seoses patsiendiga.

Jagades hoolt ja headust

Hooldaja töö nõuab suurt empaatiat, kannatlikkust ja oskust suhelda rahulikult ning mõistvalt.

Silmapaistvad teadustööd õendusvaldkonnas

Eesti Õdede Liit tunnustab teadustöid, mida on eelnevalt avalikult tutvustatud ja praktikasse rakendatud.