Sisuturundus

Õendusjuhtimine kujundab haigla töökultuuri, tagab ravi järjepidevuse, mõjutab personali heaolu ning hoiab patsiendiohutust. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kuigi õendusjuhtimise mõju on erakordselt suur, võtab järjest vähem õdesid juhirolli. Kuidas toetada õdesid, et nad oleksid valmis sellesse rolli astuma?  Regionaalhaigla juhatuse ja Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse liige Katre Zirel jagab oma mõtteid õendusjuhtimise olulisusest, väljakutsetest ja […]

Õdede igapäevatöö tugineb tähelepanekutele, mõtlemisele ja loovusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi eesmärk muuta raviteekonnad sujuvamaks ning seeläbi patsiendi- ja töötajakogemus paremaks ei tähenda sageli üksikuid suuri muutusi, vaid pidevat arengut, uute lahenduste otsimist ja tahtmist neid katsetada. Mittespetsiifilise seljavaluga patsientide toetamine Üks värske ja praktiline samm on olnud neurokirurgia erialal õe vastuvõtuteenuse avamine seljavaluga patsientide raviteekonna

Aastaaegade vahetudes, eriti sügisel ja kevadel, muutub kuivusele kalduv nahk eriliseks murekohaks. Põhjus on lihtne: suvine päike kuivatab ning sügisene ja kevadine külm õhk koosmõjus siseruumide keskküttega kahjustavad naha niiskustaset ja kaitsvat lipiidikihti, mille tõttu kaotab nahk elastsuse. Nahk – keha suurim, ent õhuke kaitsebarjäär Inimese nahk on keha suurim organ, kuid sageli vaid mõne

Merianto valik pakub H+H SYSTEMi organiseerimissüsteeme, mille abil saab iga ravim ja tarvik sahtlis oma kindla koha. Kogu sahtli sisu on selliste abivahendite toel kergesti hoomatav. Tervishoius on iga minut arvel. Korralikult organiseeritud sahtlist leiab tervishoiutöötaja kiirelt üles vajamineva ravimi. Organiseerimissüsteemid võimaldavad mahutada sahtlisse korraga rohkem ravimeid ja säästa kuni 30% ruumi. „Nutikad organiseerimissüsteemid muudavad

HPV-vaktsiinide tõhusus emakakaelavähi ennetamisel on ühiskonnas laiemalt teada, kuid esialgu teatakse veel vähe tasuta vaktsiinist ka poistele ja vaktsiini kaitsvast toimest mitme teise vähktõve vastu. Teadlikkuse tõstmisel on võtmekohaks kujunenud kooliõdede koostöö koolidega, aga ka vajadus võtta aega personaalseks selgituseks ja küsimustele vastamiseks. Tervisekassa apteegiteenuse ja vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe (fotol) sõnab, et huvi HPV-vaktsiinide vastu

Taastusravile mõeldes võivad silme ette kerkida motiveerivad füsioterapeudid, kõnnilindid ja jõutreeningud. Selliselt kujutatakse taastusravi üldiselt filmides, kus peategelane oma järjepidevuse ja treeneri ergutusega taastab liikumisvõime. Ka tervishoiutöötajate seas seostatakse taastusravi sageli ainult füsioteraapiaga. Nii jääb patsiendi aitamiseks vajalik põhjalik meeskonnatöö, sealhulgas õe panus, tihti märkamata. Mis on ambulatoorne kardiopulmonaalne taastusravi? Ambulatoorne taastusravi on statsionaarse ravi

Organisatsiooni hea töö- ja suhtluskultuur loob keskkonna, kus on turvaline töötada ning kus kolleegidevaheline suhtlus põhineb vastastikusel tagasisidel, avatult uute mõtete ja teadmiste jagamisel ning uute oskuste õppimisel, tekitades usaldust ja pühendumist. Tartu Ülikooli Kliinikumis on õed ette võtnud mitmeid toredaid algatusi, muutes iga ettevõtmisega ülikoolihaigla töötaja- ja patsiendisõbralikumaks paigaks. Kolleegide positiivne tagasiside: tunnustamine kui

Õenduse arendamine ei ole ainult uute juhendite või tööprotsesside juurutamine – see on õe pidev eneseareng ja teadmiste avardamine, mille keskmes on oskus ja tahe olla professionaalne, vastutustundlik ja patsiendile keskenduv tervishoiutöötaja. Õde, kes panustab oma valdkonna arendamisse, ei tee seda rutiinist – ta teeb seda, sest tahab õppida ja jätta jälje, mille mõju ulatub

Viimasel ajal ilmub igal pool toitumisega seonduvaid artikleid, kuid infoküllus tekitab inimestes pigem segadust. Milline info on tõene? Millisest allikast see pärineb? Mida uskuda? Seitse aastat pereõena töötades olen kokku puutunud tervisemuredega, millest paljud saavad alguse toitumisprobleemidest. Õe põhiõppes puudutati toitumisega seonduvat liiga vähe, seepärast tundsin, et vajan oma igapäevatöö kvaliteetsemaks muutmiseks lisateadmisi. Sel aastal

Haiglates ja hooldekodudes tekib rohkem jäätmeid kui kodustes oludes. See nõuab hoolikalt läbi mõeldud jäätmekäitlust, et vältida soovimatuid nakkusi ja tervist kahjustavaid tagajärgi. Puhtuse ja jäätmeohutuse saavutamisel haiglates on koristuskärud muutunud suisa asendamatuks. Sobivat koristuskäru otsides tasub analüüsida, kas seal on piisavalt ruumi eri tüüpi jäätmetele. „Samuti on oluline hinnata, kas koristuskärud on mobiilsed ja