2022. aasta on põhjanaabrite tervishoiusüsteemis olnud üsna ärev. Üle lahe tulevad teated rahulolematusest, mis on kujunenud streigiks. Soome Õdede Liidu rahvusvaheliste suhete juht Anna Suutarla andis ülevaate, millest rahulolematus on tekkinud ja millises seisus sügisele vastu minnakse.
Esimesel aprillil 2022 alustasid 25 000 Soome tervishoiutöötajat kuues Soome tervishoiupiirkonnas streiki. Streiki vedasid ametiühingud Tehy (Soome tervise- ja sotsiaalvaldkonna töötajate ametiühing) ja SuPer (Soome õdede ametiühing). Streigi eesmärk oli nõuda väärikat palka ja töötingimusi.
„Soome Õdede Liit on kutseorganisatsioon ja meie ei ole läbirääkimiste osapool. Küll aga toetame Tehy ja SuPeri panust, sest jagame sügavat muret Soomes üha enam süveneva õdede puuduse pärast. Me peame kohe võtma meetmeid, et õdesid juurde palgata ja ametis hoida. Praeguseks oleme osade ettepanekutega juba välja tulnud ning seisame tugevalt nende eest,“ selgitab Soome Õdede Liidu rahvusvaheliste suhete juht Anna Suutarla.
Streik lõppes vahetult enne lihavõtteid. Aprilli lõppu plaaniti ka teist ja suuremat streiki, kuid see jäeti ära. „Valitsus oli asunud ette valmistama patsiendi turvalisuse seadust, mis õdede seas ristiti sunniseaduseks. Nimi tuleb sellest, et uus seadus annaks võimaluse sundida õdesid isegi streikide ajal töötama. Tehy ja SuPer nägid selle seadusemuudatuse valguses, et vaja on kasutusele võtta tugevamad meetmed kui lihtsalt streik, näiteks on arutatud õdede valmisolekut massiliselt töölt lahkuda,“ kommenteerib Suutarla.
Praegu ei ole veel selge, millised on järgmised sammud, kuid see paistab hilissügisel. „Suvel pandi tegevus pausile, et mitte segada puhkusi. Arutelud käisid siiski paralleelselt. Suveks jätsid ametiühingud kehtima ületundide tegemise ja vahetuste vahetamise keelu,“ selgitas Suutarla.
Planeeritav seadus külvab pahameelt
Uut patsienditurvalisuse seadust asuti välja töötama väitega, et streigi ajal on patsiendi turvalisus ohus, sest teenuse osutamine pole garanteeritud. Töötajad ja tööandjad saavad tekkinud olukorrast siinkohal erinevalt aru. „Tegelikkuses oli streigi ajal meditsiiniasutuste mehitatus mõned osakonnas isegi parem, sest ka senine seadus kohustas teatud tegevusi tagama,“ ütles Suutarla.
Seadust hakati pere- ja sotsiaalteenuste ministri Aki Lindeni juhtimisel ette valmistama juba enne streigi algust. Linden on arst ja endine Helsinki ja Uusimaa tervishoiupiirkonna üldjuht. Tekkis vastuolu, sest uus seadus hakkaks streiki ja seega kollektiivlepingu läbirääkimisi selgelt mõjutama, kuigi valitsus on seni järjepidevalt öelnud, et ei võta palgaläbirääkimistes seisukohta. „Meie näeme seda vastutusest kõrvale hiilimisena. Ühest küljest öeldi, et riik pole õige organ palgaläbirääkimiste lahendamiseks, aga uue seadusega oleks valitsus selgelt läbirääkimistesse sekkunud,“ tutvustab Suutarla Soome Õdede Liidu seisukohta. Ka Tehy oli sama meelt ja nägi, et plaanitav seadus ei innusta tööandjaid läbirääkimistes osalema.
Seni ei ole seaduseelnõu parlamenti jõudnud, sest mitu otsustajat pole seda heaks kiitnud. (Toimetaja täpsustus: seadus kiideti septembris siiski heaks.)
Õed on võtnud ohjad oma kätte
Kahepalgelised sõnumid valitsuselt ja lahenduseta palgaläbirääkimised on pannud õed jõuliselt tegutsema. Lisaks töölt lahkumisele on mõned palunud end riiklikust tervishoiutöötajate registrist eemaldada ja loobunud oma õigustest, et vältida töösundi. „Lisaks on palju värsked lõpetajad hakanud kahtlema, kas on ennast üldse mõistlik registrisse kanda. Me ei tea täpselt, kui paljud süsteemist lahkuda soovivad, kuid see, mida näeme, on kurb ja hirmutav. Enamasti naudivad õed oma tööd väga, kuid töötingimused ja palk ei ole aktsepteeritavad,“ sõnas Suutarla.
Suutarla nimetab praegust olukorda lausa #nursestoo liikumiseks, sest õdede jaoks on käes viimane piir ja senine süsteem ei ole enam vastuvõetav.
Sellel kevadel streikisid Soomes ka mitmed teised munitsipaaltöötajate grupid. Riiklik lepituskomitee andis mais sisse palgaprogrammi ettepaneku, mis puudutab kõiki munitsipaaltöötajaid. Teised ühingud võtsid selle vastu, kuid Tehy ja SuPer mitte. Praegusel hetkel pole veel selge, millal ja kuidas edasised läbirääkimised aset leiavad.
Soome ametibaromeeter mõõdab, milliste ametite esindajaid on riigis kõige enam puudu. Õed on selle andmetel teisel kohal tervishoiu assistentide järel. Tervishoiu assistendid on Eesti tervishoiusüsteemi jaoks veel suhteliselt võõras nähtus. Soome süsteemis tegelevad nad erinevate toetavate ülesannetega nagu mitte-meditsiiniliste andmete sisestamine, tehes seega tööd, mida Eestis teevad sageli õed.
PS! Artikkel on kirjutatud augusti lõpus. Värskeid teateid Soome õdede seisukorrast vahendab näiteks mu.ee.