Puhkus on alati oodatud aeg, kuid kas me sel ajal ka päriselt puhkame? Kas rannas töömeilidele vastamine on puhkus? Aga aiatööde tegemine? Ajakirja toimetuskolleegium mõtiskleb neil teemadel ja hindab, kui head puhkajad nad ise on.

Puhkuse eesmärk on kaotada stressi tekitavad mõtted. Puhkus võetakse põhitööst, aga argikohustused on meil endiselt. Ka neid võib liigitada töö tegemise alla, sest samamoodi nagu käime tööl, on meil kohustus teha süüa ja koristada kodu.

Tööst vaba aeg võimaldab tegeleda suuremas mahus kodutöödega ja tegevustega, milleks muidu töö kõrvalt aega ei jää. Ka suurpuhastust ja peenarde rohimist saame pidada tööks. Kui asendame ühe töö teisega või on puhkuse ajal kalender tihedalt üritusi ja kohtumisi täis, siis kas inimene päriselt ka puhkab? Arvamusi on erinevaid, kuid kindel on see, et puhata on vaja. Vastasel juhul võime end ühel päeval leida ületöötanu ja läbipõlenuna. See on päriselt probleem – Peaasi.ee 2024. aasta kevadel tehtud emotsionaalse enesetunde küsimustikule vastas 13 200 tööealist inimest ja neist ligi pooled ütlesid, et neil on vaimse kurnatuse tunnused.

Claudia Hammond kirjutab raamatus „Puhkamise kunst“, et hästi puhkamine on sama oluline nagu hästi magamine. Kusjuures magamine ei võrdu puhkamisega, sest esimene on füüsiline, teine aga vaimne tegevus. Lõuna piirkonna juht Siiri Kullamaa on selle mõttega vägagi nõus. Ta teadvustab, et puhkust peab väärtustama ja see on hädavajalik. Ennast ta eriti heaks puhkajaks ei pea, sest ei tunne end tööle naastes alati puhanuna. Ta ei arva, et ta puhates kogu aeg töötab, aga ta sooviks jõuda selleni, et kõik oleks kenasti tehtud, töö valmis ja kohustused otsas. „Kahjuks ei oska ma sellist seisundit saavutada, mis paneb mind omakorda muretsema, teeb ärevaks ja ilmselt aitab kaasa stressitaseme tõusule,“ ütleb Kullamaa.

„Vahel olen tajunud, et minu keskendumisvõime ei ole alati piisav ja ma ei suuda oma mõtteid koondada. Seega saan aru, et kui tahan oma tööd hästi teha, pean ka lõõgastuma. Mulle on jäänud mulje, et meie ühiskonnas on popp olla hõivatud. Sellest on justkui saanud auasi. Kui inimesel on kiire, siis ta tunneb, et on vajalik, ning see justkui näitab, kui tähtsad me oleme. Samas aga tunneme end ise pidevalt väsinuna ja stressis,“ mõtiskleb Kullamaa. Lääne piirkonna juht Kersti Ossaar jätkab mõtet Fred Jüssi sõnadega: „Inimene ei oska olla laisk – meid on õpetatud hirmsasti töötama, aga sellest, et puhata tuleb ka, ei räägita midagi.“

Heast ajaplaneerimisoskusest on liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul suur abi, et teha kõik vajalikud töötoimingud ära, nii et puhkuse ajal oleks võimalik päriselt puhata. „Puhkus on sama oluline nagu töö tegemine, seega kui mul on puhkus, siis ma ka puhkan. Juhi rollis on see muidugi keeruline, sest muretsen ikka, kas kõik toimib ja ega ma midagi töiselt tähtsat n-ö maha ei maga. Aastatega olen siiski selles paremaks muutunud ja leidnud viisi, kuidas muretsemist vähendada. Näiteks pikema puhkuse korral vaatan meilid üle kord kahe nädala jooksul. Nii on süda rahulikum,“ ütleb ta.

Paremaks puhkajaks on muutunud Kersti Ossaar, kes ütleb: „Võtan iga puhkusepäeva kui puhkuse viimast päeva. Naudin iga vaba hetke ja iga tundi, mil saan tööst mõtlemata olla.“

Põhja piirkonna juht Irina Kuznetsova soovitab iga päev leida hetk puhkamiseks ja elu nautimiseks. „Minu jaoks on parim puhkus, kui saan olla arvutiekraanist eemal. Ideaalne oleks, kui saaksin tööpäevadel panna arvuti kinni kell 17 ja ka nädalavahetusel hoida end ekraanist eemal. Elu kipub aga oma korrektiive tegema ja töö arvutis jätkub. Tunnistan, et olen üks halvemaid puhkajaid maailmas, sest suur koormus ei anna vaba aega. Mul on raske öelda „stopp, võta aega maha“, sest mulle meeldivad minu tegemised ja olen väga kohusetundlik. Õnneks on minu ümber inimesed, kes on väga head puhkajad ja tuletavad mulle seda kas otsesõnu või oma eeskujuga meelde.“

Puhkamiseks võta teadlikult aega

Kui inimene on leidnud endale päriselt meelepärase töö, siis ongi teinekord keeruline võtta aeg maha ja puhata. Ideid on palju, mida kõike sooviks ellu viia, ja nii võibki juhtuda, et mõnikord saab puhkus läbi enne, kui õnnestub töömõtted peast välja lülitada. „Ma ei ole üldse hea puhkaja, sest ma lihtsalt ei oska ennast töistest mõtetest välja lülitada. Ainuüksi selleks, et need vaibuksid, läheb mul vähemalt nädal ja puhkuse lõpus on töömõtted uuesti tagasi,“ tõdeb liidu asepresident Gerli Liivet.

Puhkuse ajal on töiste mõtetega hädas ka vaimse tervise õenduse seltsingu juht Laura Oisalu, kes enda sõnul oskab jällegi hästi molutada. „Mõnikord tulevad metsas kolades just ägedad mõtted ja lahendused justkui eikuskilt. Seega niisama olemine toob lahendusi. Seda on ka Fred Jüssi oma raamatus „Olemise mõnu“ öelnud: „Vahel on vaja molutada – minna ära ja kuskil mõnusasti molutada.“ See võib olla mets, raba, mereäär või ojaperv. See aeg niisama olemiseks tuleb võtta ja selle aja ma leian,“ ütleb ta.

Kõik toimetuskolleegiumi liikmed leiavad, et parim viis aja mahavõtmiseks on lisaks põhitööle eemalduda kodustest töödest ja minna reisile või paaripäevasele väljasõidule Eestis. Alati ei ole see aga võimalik. „Minul aitab lõõgastuda sport. Käin regulaarselt ujumas ja sõidan jalgrattaga. Rattasõidul kuulan kõrvaklappidest muusikat. Samuti on abiks kodused aiatööd. Ka kokkamine on põnev ja kohalolemist nõudev tegevus, sest milliliitrid, supilusikatäied ja grammid lükkavad töömured eemale. Endasse tuleb rohkem panustada, kuulata oma keha ja puhata regulaarselt,“ soovitab Kullamaa.

Anneli Kannus planeerib võimalusel kohe suvepuhkuse algusesse reisi, see aitab tal kiiremini puhkuse lainele saada. „Reis võib olla kas või Saaremaale. Nädalased puhkused on vahel isegi mõnusamad, sest eesootav lühike aeg ei tekita „paanikat“ ega asjade kuhjumise tunnet. Jõulude paiku ostan alati mõned raamatud ja lihtsalt loen,“ ütleb ta.

Lugeda meeldib ka Laura Oisalule. „Raamatumaailmadesse kadumine, luuleridadega kaasa minemine – see aitab ümber lülitada ja teistega ühisele lainele saada. Kord kuus käin lugemisklubis, kus arutame raamatute ja kirjanduse üle. See on nagu magustoit. Samuti on mõnus sõpradega niisama kokku saada, teatris käia ja krimisarju vaadata. Viimane suurim teatrielamus on Rakvere teatri „Hääl minu sees“.“

Kui me end heaks puhkajaks ei pea, tasub midagi ette võtta. „Suurim muutus, mida viimase kahe aasta jooksul olen teinud, on pikalt ette planeeritud puhkused ja igakuised vabad nädalavahetused. Mulle meeldib reisida ja ma ei planeeri oma puhkuse iga minutit ette. Passiivne puhkus on minu lemmik, kuid aeg-ajalt tulevad kasuks ka mõned aktiivsed tegevused,“ ütleb Kuznetsova.

„Viimastel aastatel olen palju puhanud Eestist väljaspool, nii on olnud kergem päriselt välja lülituda ja puhata. Kodused puhkepäevad kulgevad kas aias tegutsedes või kodus nokitsedes. Juba aastaid olen töiste mõtete eest põgenenud heegeldamisse, aeg-ajalt aitab ka Netflix ja suvel on kindlasti hea raamat minu kaaslane,“ ütleb Liivet.

Puhkus ei peaks olema liialt täis planeeritud. Oluline on jätta ruumi spontaansusele ja planeerimata tegevustele ning vältida kiirustamist, soovitab Claudia Hammondi raamat  „Puhkamise kunst“. Teos põhineb suurimal rahvusvahelisel puhkamise uuringul, milles osales 18 000 inimest 135 riigist. Uuringust selgus, et kõige rohkem lõõgastust pakub looduses viibimine, muusika kuulamine ja lugemine.

Suvised puhkuseplaanid

Kuna õdede liidu president ja asepresident vahetumasid, on Kannuse suvepuhkus sel aastal eriline. „Mais ameti mahapanek annab mulle võimaluse võtta pikk, kolmekuune suvepuhkus, et end tööst välja lülitada ja heas mõttes logeleda. Sellesse perioodi satuvad ühed pulmad, laste lõpetamised ja juubelid ning puhkusereis. Plaan on hoida arvutit kapis, lugeda, kohtuda parimate sõpradega, teha trenni ja lasta uutel tööpakkumistel minuni jõuda. Hoian avatud meelt ja usku, et kusagil vajab veel üks organisatsioon kordategemist. Tavaliselt kaks ilma kolmandata ei jää ja seega ühe veel enne pensioniiga jõuaks,“ ütleb ta.

Pikemale puhkusele suundub ka Gerli, kellel on juuli ja august juhatuse vastutusest vaba. „Plaanid on veel tegemata, aga ilmselt veedan palju aega oma perekonna ja heade sõprade seltsis, sõidan mööda Eestit ja avastan uusi kohti, laen akusid, et sügiseks välja mõelda, mida ma oma tööelu järgneval perioodil teha tahan,“ ütleb ta.

Kuznetsova eelistab suvel puhata Eestis. „Meie Eestimaa on väga ilus ja ühte nädalasse võib mahtuda mitu imelist minipuhkust. Sügisel plaanin minna soojale maale, sest tahan suve pikendada ja talveks energiat koguda.“

Suvi toob vihmastel päevadel Oisalule lugemisrõõmu ja päikselistel päevadel toredaid kohtumisi. Tal on plaanis avastada rattaga ka matkaradu. „RMK rattarajad on hästi kaardistatud ja huvitavate marsruutidega. Kui siiani oleme Lahemaa rahvuspargi võludega lähemalt tutvust teinud, siis sel aastal tahaks Võrumaa kanti minna. Olen põnevil. Muidugi tuleb teha ka tööd, aga suvel on see kuidagi teistmoodi – pikad valged õhtud, mil on aega iseendale,“ ütleb ta.

Siiri Kullamaa soovitab suvepuhkuse ajal kogeda midagi täiesti uut või teistsugust, näiteks minna öösel ujuma. „Üks minu unistusi on minna palverännakule. Olen sellest viimastel aastatel ikka ja jälle mõelnud. Kas ma saan selle mõtte käesoleval aastal teostada, pole veel 100% kindel, aga julgen väita, et ühel päeval teen selle ära,“ ütleb Kullamaa.