Ootused e-tervisele ja digitaliseerimisele on olnud väga suured juba pikka aega. Tervishoius ei ole need nii kiiresti realiseerunud nagu paljudes teistes valdkondades. Põhjus on selles, et tervishoid on palju keerulisem, kuna tegemist on inimesega, tema vaimu ja kehaga. Digimaailmas on väljakutse tunnetada, mida üks elusorganism endast kujutab ja olla tõsiseltvõetavaks abimeheks tervishoiutöötajatele.
Digitaliseerimine toob kasu eelkõige läbi teadmiste ja informatsiooni. Andmete olemasolu teeb digitaliseerimisest hüppelaua. Ka tehismõistus ei ole midagi ilma kvaliteetsete andmeteta.
Eesti digitervis maailmas
Võrreldes teiste riikidega on Eesti tervishoiu digisüsteemide arengus suhteliselt heal positsioonil. Digitaliseerimise võimekus on kõrgem kõikidest sama rikkuse tasemega riikidest ning teatud parameetrite järgi lausa maailma tipptasemel. Andmestandardite ja infrastruktuuri vaatest oleme maailmas äärmiselt tugevad.
Digilahenduste eesmärk tervishoius
Digilahenduste eesmärk tervishoius on tõhusus, kvaliteet, teenuse kättesaadavus ja koostöövõimekus. Digilahendused võimaldavad muuta juhtimist tõhusamaks ja paindlikumaks nii tervise juhtimises, tervise organisatsioonide juhtimises kui ka tervishoiu poliitika juhtimises. Digilahendused peavad eeskätt toetama meie enda inimeste tervise hoidmise võimalusi ning samuti aitab see Eestit väikse riigina maailmas pildil hoida.
Kõige olulisem on andmete ja informatsiooni olemasolu, mis võimaldab luua töövahendeid ja kasutada neid protsessides. Digitaalsete andmete kasutamine eemaldab piirid tervishoiu ja infotehnoloogia vahel. Kvaliteetsete andmete kättesaadavus tervishoiutöötajale ja patsiendile muudab võimalusi terviseteenuse pakkumisel ja tervise hoidmisel ning avab tervishoidu ka sellest väljaspool olevatele isikutele ja valdkondadele. Digitaliseerimine tugineb suuresti sellele, et barjäärid erinevate osapoolte vahel kaoksid, mistõttu muutuvad ka osapoolte rollid ja teenused. Näiteks PAIK teenus on sellist laadi integratsioon.
Kui informatsioon on paremini kättesaadav, tekib meditsiini ja tehnoloogia vahel uus tasakaal. Kuigi digitaliseerimine loob uusi võimalusi, ei ole inimelu taandatav algoritmile. Ükski tehisintellekt ei ole nii tark, et modelleerida inimest. Samas elektroonilised andmebaasid on väga väärtuslikud näiteks teadustööde tegemisel.
Järgmised sammud
Kui mõelda sellele, kui palju võimalusi digitaliseerimine endas kätkeb, on see tervishoius alles algusjärgus. Võimalusi on väga palju ja kõik sõltub sellest, kuidas teeme andmeid kättesaadavaks ja kuidas riiklik poliitika seda arengut toetab.
Rahvatervises on kõige suurema potentsiaaliga digiandmete kasutamine tervishoiu poliitika kujundamisel. Oluline võimalus tuleneb andmete kvaliteedi tõstmisest ja kättesaadavuse tagamisest. Kõige vähem on realiseerunud tervise- ja sotsiaalandmete sidustamine, kus näeme suuri arenguvõimalusi.
