Ragne Läheb 
Terviseõenduse seltsingu liige

Kellena sa töötad ja millisesse seltsingusse kuulud? 

Töötan vaimse tervise õena Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid ja olen Terviseõenduse seltsingu liige.

Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? 

Kollegiaalsus ja töörahulolu ei ole alati enesestmõistetavad. Peaksime rohkem üksteist väärtustama ja looma keskkonna, kus töötajad tunnevad end kaasatuna ja toetatuna.

Mida seltsingu töös enim hindad? 

Võimalust koos arutada, mõtteid vahetada ja sisulist panust anda – olgu fookuses vaimne tervis või terviseõendus laiemalt. Koostöö, austus ja ühine siht annavad tööle erilise tähenduse. On hea tunne olla osa meeskonnast, kus iga hääl loeb ja kus püütakse ühiste jõududega muudatusi saavutada.

Mis toob sulle tööpäeval naeratuse näole? 

Tööpäeva teeb rõõmsaks see, kui noor tundis, et teada kuulati ja mõisteti hinnanguvabalt. Need hetked, kus tead, et oled olnud kellelegi toeks, toovad siira naeratuse näole. Samuti annavad kolleegide soe huumor ja toetus tööpäevadele juurde positiivset energiat. Mul on õnn teha tööd, mis on ka minu hobi, ja see teeb igast päevast midagi enamat kui lihtsalt tööpäeva.

Millega tegeled vabal ajal? 

Hindan aega pere ja sõpradega, logelemist ja hetkes olemist. Just see aitab mul tööle tulla puhanuna ja uue entusiasmiga.

Miks kuulud õdede liitu? 

See annab võimaluse panustada nii oma eriala kui ka kogu tervishoiusüsteemi arengusse. Seal on võimalus koos eesmärkide poole püüelda.

Millest töö kontekstis unistad? 

Unistan sellest, et tervishoius oleks ennetus, kättesaadavus ja järjepidevus loomulik osa süsteemist. Et eriõdede roll koolitervishoius oleks nähtav ja hinnatud ning iga noore heaolu toetamine oleks meie ühine eesmärk.

 

 

Anneli Pärn 
Bioanalüütikute Ühingu liige

Kellena sa töötad ja millisesse ühingusse kuulud?  

Töötan bioanalüütikuna ja õendusjuhina Pärnu haiglas ning kuulun Eesti Bioanalüütikute Ühingusse.

Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb? 

Sageli ei jätku piisavalt aega, et patsiendile tõeliselt keskenduda ja tema vajadustega süvitsi tegeleda. Samuti teeb muret, et teadlik patsiendikeskne lähenemine ei ole veel piisavalt juurdunud ega rakendu süsteemselt igapäevatöös.

Mida ühingu töö juures enim hindad? 

Kõige olulisem on ühtekuuluvustunne – teadmine, et ma ei ole tööalastes küsimustes ega väljakutsetes üksi. See pole ainult minu töö, vaid meie ühine panus patsiendi heaks.

Mis toob sulle tööpäevas naeratuse näole? 

Minu inimesed. Rõõmu pakuvad suhtlemine, koostöö ja hetked, kui keerulisele olukorrale leitakse sobiv lahendus. Kolleegide ja tulevaste kolleegide koolitamine pakub samuti suurt rõõmu – nende sära ja värske vaade innustavad ja motiveerivad.

Millega tegeled vabal ajal? 

Toimetan aias, jalutan koeraga, loen ja naudin looduses viibimist. Mulle meeldib Fred Jüssi mõte, et inimene peab oskama molutada. Just sellistes vaiksetes hetkedes sünnivad kõige viljakamad ideed.

Miks kuulud õdede liitu?  

Liitu kuulumine annab kindlustunde – see on koht, kus õdedel on ühine hääl ja võimalus kaasa rääkida õenduse arengus ja tulevikus. Samuti pakub see tuge ning ühendab sarnaste väärtustega kolleege.

Millist muutust tervishoidu soovid?

Kõige enam soovin, et tervishoiutöötajate – sealhulgas õdede, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide – töökoormus väheneks ning nende panust väärtustataks senisest enam nii tervishoiusüsteemi sees kui ka ühiskonnas laiemalt. Iga ameti roll patsiendi teekonnal on oluline ning väärib tunnustust, nähtavaks toomist ja toetust. Unistan tervishoiust, kus igal patsiendil on võimalus saada aega, tähelepanu ning professionaalset hoolt ning kus õel on selle pakkumiseks olemas vajalikud tingimused ja tugi.

Viimased uudised

Meie inimesed

Saa tuttavaks – Ragne Läheb ja Anneli Pärn.

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemine algab pereõe kabinetist

Cathy Rannus lõputöö tulemusena valmis tööraamat kaalu langetamiseks toitumise abil.

Elu südamepuudulikkusega: teadlikkus, ennetus ja toetus

Elustiili korrigeerimise ja õe toetusega on võimalik südamepuudulikkusega inimese enesetunnet parandada.

Toetaja lugu: Naiste tugisammas juba 34 aastat

Inimlikkus ning rahulik ja toetav juhtimisstiil on teinud Irma Aarelaiust naistekliiniku tugisamba.

Kas õed tõesti ei taha õppida?

Eva Võssotsjaka uuris, miks Eesti õed ei osale täienduskoolitusel seadusega nõutud mahus.

Laste intensiivravijärgne sündroom – nähtamatu probleem, mis vajab tähelepanu

Laste intensiivravi sündroom on aladiagnoositud probleem, mis mõjutab sügavalt laste elukvaliteeti.