Eesti Õdede Liit toetab töö- ja puhkeaja nõudeid, mis tulenevad Euroopa Kohtu 2. märtsil 2023 tehtud otsusest. Õed leiavad, et inimeste tervise hoidmiseks ja parandamiseks suunatud tegevused on investeering tulevikku. Töötingimuste küsimus on oluline ka tervishoius, sest õdesid on puudu. Õed ei lahku enam teise riiki, vaid üha enam näitab trend, et õed lähevad tööle teistesse valdkondadesse. Pensionieas õed eelistavad aga pideva ülekoormuse tõttu tööst loobuda.

Euroopa Kohus tegi 2. märtsil 2023 otsuse kohtuasjas C-477/21, mille kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg (24 tunnisest ööpäevast 11 tundi puhkeaega) osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale, milleks on tavatöötajal 48 tundi ja graafikuga töötajal 36 tundi. Igapäevast ja -nädalast puhkeaega loetakse eraldiseisvateks õigusteks ja neil on erinevad eesmärgid. Seega igapäevane puhkeaeg pole osa iganädalasest puhkeajast.

Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Siiri Puru ütleb: „Hea töö õena nõuab täpsust. Lisaks peavad õed suutma teha kiiresti õiged otsuseid ja olema valmis viivitamatult tegutsema, kui olukord seda nõuab.“

Euroopa kohtu otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja ära hoida ületöötamist. Teatud juhtudel vajavad seega tööajakavade koostamise põhimõtted muutmist. Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus lisab: „Üleväsinud töötaja võib sama töö tegemiseks kulutada rohkem aega kui puhanud töötaja. Samuti võib üleväsinud tervishoiutöötaja seada ohtu nii patsiendi, enda kui ka kolleegide elu ja tervise.“

Eesti Õdede Liit peab õigeks töö- ja puhkeaja rakendamisel arvestada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg järjestikku, sest piisav tööst vaba aeg võimaldab kaitsta töötajate tervist ja heaolu. Terve ja puhanud töötaja on produktiivsem ja sellest võidavad nii patsient kui ka tööandja.