Eesti Õdede Liit on aastatega jõudsalt arenenud. Suur roll on selles olnud president Anneli Kannusel ja asepresident Gerli Liivetil, kes juhtisid õdesid üheksa tegusat aastat ja andsid aprilli lõpus teatepulga üle uutele tulijatele.

Eesti Õdede Liidu presidendi ja asepresidendi ametiaeg kestab tavapäraselt viis aastat. Anneli Kannus ja Gerli Liivet astusid liidu etteotsa 2016. aastal – Liivet aprillis ja Kannus oktoobris. Nad võtsid oma südameasjaks võimestada Eesti õdesid, taastada rahvusvahelised suhted ja luua õdedele inimväärsed töötingimused. Suure töökoormuse tõttu võtsid nad teiseks ametiajaks kandideerides vastu otsuse, et see saab olema lühem, neli aastat.

Värskelt ametiaja lõpetanud president Anneli Kannus mõtiskleb, et organisatsioonis on kõige suuremat väljakutset pakkunud õdede eneseväärikuse tõstmine. „Esimesed paar aastat pidime igal sammul õdedele meelde tuletama, et nad on päriselt olulised, nad päriselt teavad ja nad päriselt võivad suu lahti teha, et oma arvamus välja öelda. Inimesed, kes praktikutena tegelikult tunnevad õe tööd ja selle iseärasusi, kardavad mõnikord oma seisukohtade mahategemist. Oleme püüdnud õenduses ja õdedes kahtlemist vähendada.“

Kõige suurem õdesid koondav organisatsioon

„Alguses oli meil kõik raske,“ ütleb asepresidendi ameti üle andnud Gerli Liivet. „Kõige raskem oli jõuda selleni, et erinevad ametid väljaspool organisatsiooni ei unustaks õdede liitu ära,“ lisab Kannus.

Isegi kui liit sai olla otsuste tegemise juures, mäletavad naised olukorda, kui neile nõupidamislaua taga öeldi, et nad on „mingi MTÜ“. „Vastasin, et jah, aga me oleme kõige suurem õdesid koondav organisatsioon. Edaspidi selles majas me rohkem niisuguseid seisukohti ei kuulnud,“ meenutab Liivet. „Aga iga kord, kui juhtusime teada saama, et mingil teemal on komisjon kokku kutsutud, pidime kirjutama ministeeriumile või Tervisekassale, et meid ka kaasataks. Nüüd on vastupidi – meile pakutakse kaasarääkimist ka teemadel, mis õdesid otseselt ei puuduta. Seega oleme pidanud võimalusi valima ja ütlema, et on küll huvitav, aga pole otseselt meie eesmärkidega seotud,“ selgitab Kannus.

Presidentidel on hea meel, et liidul on nüüd olemas ekspertide võrgustik. „Kui algusaastatel tuli küsimusi lasteõenduse, toitumise, tervishoiuteenuste loetelu või mõne määruse kohta, siis oli meil vastuste leidmisega palju tegu,“ ütleb Kannus. „Meil küll oli mõni, kellelt küsida, aga polnud võrgustikku, kellele küsimus suunata ja kust koondada tagasisidet. Praegu saame küsimused suunata vastamiseks oma ala ekspertidele ehk vastavasse seltsingusse,“ ütleb Liivet.

„Meie suureks positiivseks üllatuseks tuli hiljuti Tervisekassalt ja Sotsiaalministeeriumilt ettepanek, et eriõde võiks rakenduda ka EMO osakondades. See polnud meie ettepanek, vaid tuli ametnike poolt ja jõustus 1. aprillil. See on näide, kuidas arusaam eriõest kui spetsialistist elab juba ise, ilma et seda peaks kogu aeg nügima. On rõõmustav, et nähakse üha uusi kohti, kus eriõed võiksid toimetada,“ lisab Liivet.

Õdede liit enne ja nüüd

Anneli Kannus ja Gerli Liivet on oma töödes ja tegemistes äärmiselt põhjalikud. „Meil ei sünni asjad möödaminnes. Tänu sellele, et me päriselt süveneme, on meist saanud tervishoiuvaldkonna eksperdid,“ sõnab Liivet.

„Meie omavaheline ettevalmistusprotsess erinevateks läbirääkimisteks on läinud tõhusaks, sest mingid reeglid ja põhimõtted on ajaga paika loksunud ja meil ei kulu enam palju aega vaidlemisele. Alguses panime liidu tegevusi ja eelarvet kokku kaks pikka volikogu päeva,“ ütleb Kannus.

„Iga väike muudatus ja areng õdede liidus on viinud selleni, et oleme kokku saanud tugeva ja toimiva organisatsiooni. Näiteks pädevuse hindamise süsteem oli 2016. aastal paberil ja kaustades, nüüd on kõik digitaalne. Muidugi on palju asju, millega alustasime ja tuleb veel jätkata, et muutus toimuks terves õeskonnas. Soovime, et õdedel tekiks arusaam – uhke on olla õde ja õdede liidu liige. Meie eesmärk on olnud pakkuda teadmist ja kogemust, et organisatsioon päriselt seisab õdede eest ja selle eest, et õdedel oleks parem töötada,“ sõnab Kannus.

Liiveti  sõnul on õdedel järjest rohkem piirkondlikku initsiatiivi teha inimestele tervise- või loengupäevi ja anda avalikult edasi terviseteadmisi. Lisaks teab ta õdesid, kes lasevad oma pädevust hinnata seepärast, et see tõstab eneseväärikust, mitte selleks, et rohkem palka saada. „Pädevuse hindamine on auasi, seda tehakse oma erialase professionaalsuse heaks. Mida kõrgem on pädevusaste, seda rohkem on võimalust anda tagasi mentorluse ja teiste koolitamise kaudu. Meil on kindlasti praegu rohkem õdesid, kes seda väärtustavad, aga pikk tee on veel minna,“ ütleb Liivet.

„Õdede liidu juhtimistööle tagasi vaadates on tähtis see, mis on päriselt muutunud ja ära tehtud. Loomulikult me tahaks, et kõik Eesti õed kuuluksid õdede liitu. Samas saame aru, et majandusolukord on keeruline ja osad lahkuvad liidust, sest liikmemaks on see, mida nad tahaksid kokku hoida,“ ütleb Kannus.

Eesti Õdede Liidu liikmemaks on 1% palgast. „Aeg-ajalt on volikogus arutatud, kas seda tuleks vähendada, ja sealjuures mõtiskletud, et millistest tegevustest me siis loobume. Arutelud on alati jõudnud sinna, et keegi ei taha millestki loobuda. Õdede liiduga liitub aga iga kuu pidevalt inimesi, seega ei saa öelda, et liitu kuulumine ei oleks populaarsemaks muutunud. Praegu on meil aktiivseid liikmeid kõvasti rohkem kui meie ametiaja alguses,“ tõdeb Liivet.

Meeskonnatöö on kõige alus

Selleks et tervishoius muutusi ellu viia, on vaja teha koostööd ametkondadega. Kannus ja Liivet on oma töödes ja tegemistes rõhutanud alati meeskonnatöö ja koos tegemise olulisust. „Mul on tõeliselt kahju, et me ei suutnud õendusjuhtide ühingule maha müüa mõtet, et õdede liit oleks nende katusorganisatsioon ja et ühiselt saaks teha rohkem koostööd õenduse tuleviku huvides. Nende soov oli tegutseda eraldiseisvalt, kuid koos oleksime kindlasti tugevamad ja häälekamad. Tunnen, et nii õdede liit kui ka õendusjuhtide ühing ei hooma ega kasuta ära maksimaalselt teineteise potentsiaali,“ ütleb Kannus. Ta leiab, et see on kasutama ressurss, kust Eesti õendus ja kogu tervishoid võiks tugevust juurde saada.

„Kuni meil on endiselt õendusjuhte, kes pole õdede liidus ega mõista selle vajalikkust, on see halb eeskuju kogu õenduse arengule. Koos tegutsedes oleksime muutunud, kuid jäänud ühtseks. See on tõsine mõtlemise ja peeglisse vaatamise koht,“ lisab Kannus.

Kõige raskem on olnud Kannusel ja Liivetil kohaneda sellega, et tervishoius võtavad muudatused väga kaua aega. Tervishoiusüsteemi ja selle „kiiret“ arengut iseloomustab väga hästi eriõe näide. „2006. aastal olin rektor ja julgesin vastu võtta Euroopa rahastuse, et teha midagi hullumeelset – alustada eriõe projektiga. Peaaegu 20 aastat on mööda läinud ja lõpuks on eriõed süsteemis olemas. Toon veel ühe näite, kus mõnikord lihtsalt ei julgeta teha järgmist sammu. Ühel arutelul oli jutt, et tahaks kasutusele võtta tehisintellekti, aga kuna ei tea, milline on kõige parem, siis igaks juhuks ei võta midagi kasutusele. Tervishoius on samamoodi. Me oleme kokku leppinud, et tõenduspõhine 3N-dokumenteerimissüsteem on praeguses olukorras õenduses kõige parem, aga kuna see tundub keeruline, siis mõeldakse, et ehk saab ka kuidagi lihtsamalt, saamata aru, et see pole võimalik,“ leiab Kannus.

Liit on hoitud ja heades kätes

Anneli Kannus ja Gerli Liivet on juhid, kellele läheb õdede liidu käekäik korda ka siis, kui nad enam ametis ei ole. Kui inimesed vahetuvad, tekib tahes-tahtmata töövoos väike seisak. Oluline on, kuidas asju planeerida ja üle anda. „Oleme püüdnud kindlustada selle, et presidentide vahetumine toimuks maksimaalselt heal ajal. Kuigi ametlikult oleksin võinud liitu juhtida sügiseni, on just kevad hea aeg presidendi vahetuseks,“ ütleb Kannus.

„Arengustrateegia on täpselt poole peal ning uued inimesed teavad, millele keskenduda,“ täiendab Liivet. „Jah, see tähendabki seda, et meil on suunad kokku lepitud ja me anname täpselt poolel teel töö üle. Ka see, et Gerli jääb pooleks aastaks juhatusele taustajõuks, aitab üleminekut sujuvamaks muuta,“ lisab Kannus.

Presidendid on aasta algusest keskendunud sellele, et uutel juhtidel oleks hea ja hoitud tunne kevadel tööd alustada. „Kui lauale on tulnud pikem projekt, mis kestab üle meie valitsemisaja, siis oleme juba aegsasti kokku leppinud, kes sellega tegelema hakkab,“ selgitab Kannus liidu töökultuuri.

Gerli Liivetil on hea meel näha, et uued juhid teevad oma ametiajaks juba varakult ettevalmistusi ja peavad regulaarseid kohtumisi. „Mul on hea tunne, et kuigi ametivahetus toimus 1. mail, võttis Laura Keidong juba kuid varem minuga paar korda nädalas ühendust. See annab lootust, et meil on ka tulevikus sellised juhid, kes päriselt tahavad kaasa rääkida ja asju paremaks teha,“ rõõmustab Liivet.

Kui oleks sinu võimuses, siis mida muudaksid tervishoius riiklikul tasandil?

Anneli Kannus: „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna raha ja juhtimine peavad minema kokku. Tervishoiusüsteemis tuleb lõhkuda tervishoiuteenuse osutajate kuningriik. Iga haigla ei saa ise otsustada selle üle, milliseid teenuseid nad pakuvad ja arendavad. Praegu toimub meil nn võidurelvastumine selleks, et haigla saaks rohkem raha, mitte selleks, et patsiendid saaksid paremat abi. Seda saab muuta seaduste ja rahastamis- mudeli muutmisega.

Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab, ja peame aru saama, et meil ei tule kusagilt arste ega õdesid juurde. Peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas saame olemasolevate inimestega teenindada kasvavat nõudlust. Kõik, mida vähegi võimalik, tuleb teha üleriigiliselt digitaalseks nii, et õdede, arstide ja teiste tervishoiutöötajate töö oleks maksimaalselt toetatud tehisintellektiga ja seal kus võimalik, automatiseeritud. Meil pole teist võimalust – andmete kogumine, analüüsimine, patsientide jaotamine andmetele vastavalt jms tuleb anda tehisintellektile. Ei saa olla nii, et kes helistab ja kõvemini nõuab, see pääseb löögile.

Ma ei ole seda usku, et kui saame tervishoidu raha juurde, lahenevad kõik probleemid. Kui süsteem ei toeta, siis probleemid ei lahene ka siis, kui koolitame tervishoiutöötajaid juurde.“

Gerli Liivet: „Mind on häirinud, et tervishoid on üles ehitatud eelkõige arsti vastutusele. Kuna õigusruum seda toetab, siis on võimalik muudkui öelda, et meil ei ole midagi muuta vaja, sest niikuinii arst vastutab. Õigusruum peab ütlema, et vastutab iga spetsialist, kes teenust osutab. Meil ei ole kõigi tervishoius tegutsevate spetsialistide pädevus ära kirjeldatud ja me ei tea, kus algab ja lõpeb ühe või teise töötaja pädevus. Praegune vaikiv kokkulepe, et arsti usaldatakse pimesi ja jäägitult, peab ära lõppema.“

Õdede liidu üheksa tegusat aastat Anneli Kannuse ja Gerli Liiveti juhtimisel

2017.–2018. aastal koostati Eesti Õdede Liidu põhidokumentatsioon, koduleht viidi uuele platvormile ja sisu struktureeriti ümber. Facebooki lehel taaskäivitati info jagamine, loodi elektrooniline lahendus dokumendihalduseks, kodulehe kaudu pädevuse hindamise dokumentide esitamiseks ja koolitustele registreerumiseks. Korrastati liikmeregister, sh arvati välja üle 600 mitteaktiivse liikme. Võeti kasutusele masspostituse teenus listikirjade saatmiseks. Uuendati õendusabi erialade määrus. Kirjeldati ja kinnitati õe baaspädevused.

2019.–2020. aastal loodi endise 11 piirkonna asemel neli piirkonda ja valiti uued piirkonna juhid. Muutusid volikogu ja juhatuse koosseis, seltsingud ja nende juhid. Ajakiri Eesti Õde läbis põhjaliku uuenduse – muutus ajakirja välimus, tekkisid konkreetsed rubriigid ja eesmärgiks sai, et ajakiri peab olema mõistetavam, õdede töövaldkondi tutvustav ja üldhariv. Uus suund õigustas end, sest lugejaskond kasvab nii veebis kui ka raamatukogudes. Kirjeldati ja kinnitati eriõe baaspädevused. Esitati eriõe teenuse taotlus tervishoiuteenuste loetelu komisjonile. Õdedele lisandus abivahendi väljastamise õigus.

2021. aastal koostöös Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga anti Paide keskväljakul üle aasta õe ja hooldustöötaja tunnustused. Rahvusvahelist õdede päeva tähistati otseülekandega Facebookis. PAI-kampaanias kaasalöömine tõi ühiskonnas tähelepanu õdedele. Valmis kolmas Eesti Õenduse- ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030. Sõlmiti konsensusleping koos praktika juhendamise rahastamisega. Eriõenduse projekti läbiviimine.

2022.–2023. aastal valmisid õendusportaal ja uus siseveeb. Juhatuse ettepanekul sai volikogus kinnitatud otsus toetada Ukrainat 5000 euroga. Esitati kolme ettekande teesid Rahvusvahelisele Õdede Nõukogu (ICN) kongressile Kanadas, millest aktsepteeriti kaks – üks suulise ja teine posterettekandena. Tähistati õdede liidu juubeliaastat – Eesti Post andis välja EÕL100 postmargi, Mainori kõrgkoolis korraldati liidule uue logo saamiseks konkurss ning uus logo sai loodud ja kasutusele võetud. Koostöös Eesti Õendusjuhtide Ühingu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga korraldati kahepäevane koostöökonverents „MEIE 100“, milles oli üle 600 osaleja, tervitama tuli ka president Alar Karis. Alustati viie õendust puudutava määruse koondamist üheks määruseks. Õdede liidu ettepanekul tõsteti tervishoiuteenuste korraldamise määruses koolituskulusid.

2024.–2025. aastal  korraldati presidendi ja asepresidendi valimised. Laienesid eriõe õigused ja jõustus õendusmäärus, mis koondab viis varasemat määrust ühtseks dokumendiks. Lisati 3N vajadus dokumendimäärusesse. Eriõe teenus lisati tervishoiuteenuste loetellu ning eriõdedele lisandus õigus teha e-konsultatsioone.

Volikogus kinnitatud ja õendusarendusele olulist mõju avaldavad dokumendid:

2017   Õe ambulatoorse vastuvõtu tegevusjuhend

2018   Õe baaspädevuste kirjeldused

2020   Eriõe baaspädevuste kirjeldused

2021   Õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2021–2030

2023   Uuendatud õe baaspädevuste kirjeldused

2025  Uuendatud eriõe baaspädevused, õendusabi kvaliteedi juhismaterjal

Detailsemalt saab tegevuskavaga tutvuda õdede liidu siseveebis.