Soole ärritussündroom on Tervisekassa andmetel diagnoositud rohkem kui 70 000 inimesel ja igal aastal lisandub umbes 3000 uut juhtu. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mille tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Austraalia teadlased on välja töötanud Low-FODMAP dieedi, mis aitab haiguse sümptomeid leevendada. Medicumi gastroenteroloogiaõde Alina Ogorodnikova selgitab, kuidas Low-FODMAP dieet toimib.
Milliste murede korral saab abi Low-FODMAP dieedist?
See on peamiselt mõeldud inimestele, kellel on diagnoositud soole ärritussündroom, kuid on samamoodi abiks teiste funktsionaalsete seedehäirete leevendamisel. Haigustunnuseks on sageli esinev kõhupuhitus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja/või -kinnisus. Esineda võib üks neist või mitu korraga.
Mida dieet endast kujutab?
Low-FODMAP on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest, mis viitavad rühmale süsivesikutele, mida leidub paljudes tavalistes toiduainetes. Organismis ei pruugi need süsivesikud korralikult imenduda ja tekitavad soolestikus reaktsioone, mille tulemusena võib tekkida erinevad kõhuvaevused: kõhupuhitus, kõhuvalu, kõhulahtisus või kõhukinnisus. See dieet on toitumisviis, mis aitab neid sümptomeid leevendada.
Näiteks laktoositalumatus on olukord, kus laktoos ei imendu peensooles korralikult ja jäägid jõuavad jämesoolde. Seal hakkavad bakterid laktoosi lagundama ja tekivad gaasid, mis põhjustavad puhitust. Osade süsivesikutega jõuab jämesoolde tavapärasest rohkem vett ja see käivitab kiiresti soole motoorika, mis väljendub kõhulahtisusena.
Mille alusel leitakse inimesele sobiv dieet?
Esmasele vastuvõtule oleks hea tulla toitumispäevikuga, kus on kirjas, millistest koostisosadest koosnevad inimese tavapärased toidukorrad. Selle põhjal on võimalik juba üsna kiiresti üles leida võimalikke ärrituste põhjustajaid. Igal inimesel võib see olla erinev, ühel apelsinimahl, teisel mesi või mango.
Kuidas isikliku dieedi koostamine käbi?
Esimesel vastuvõtul vaatamegi üle, mida inimene tavaliselt sööb ja toon välja võimalikud ärrituste põhjustajad. Siis on kaks võimalust, kas lülitada menüüst võimalikke ärritajaid välja ühekaupa või alustada range dieediga, kus kõik potentsiaalsed probleemide põhjustajad on alguses välistatud ja katsetatakse nende ühekaupa menüüsse lisamisega.
Soolestikku ärritavate toiduainete väljaselgitamine võtab aega umbes üheksa nädalat. Tegu on aeganõudva protsessiga, kuid see on praegu parim võimalus, et selgitada välja, milline toiduaine või millised toiduained ärritusi esile kutsuvad. Enamasti on n-ö süüdlaseks üks või kaks toiduainet. Edaspidi saab neid vältida või tarbida vähemas mahus, et inimese hea elukvaliteet oleks ka soole ärritussündroomi korral tagatud.
Kui toiduainete testimine on tehtud, saame koostada personaalse toitumiskava. Tegemist on soovitustega, kuidas täisväärtuslikult toituda nii, et ei peaks soole ärritussündroomi tõttu välistama terveid tooterühmi. Toome välja ka võimalikud asendused toiduainetele, mille tarbimine tekitab ärritusi.
Kui palju peaks iga päev oma soolestikust üldse mõtlema?
Inimese soolestik on oluline osa, mille kaudu jõuavad organismi vajalikud toitained. Kasulik on aeg-ajalt mõelda, mis on meie taldrikul ja kas peaksime tegema korrektuure. Poole taldrikul olevast võiksid moodustada köögiviljad, veerandi valgurikkad toidud ja veerandi süsivesikurikkad toidud. Häid ideid, mida võiks oma taldrikule panna, leiab Tervise Arengu Instituudi veebilehelt.
Toidulaua kõrval tasub ka läbi mõelda, kui palju liigume ning kui palju endale uneks aega võtame. Sageli on liikumist vähem, kui võiks olla – tasub leida motivatsioon rohkem liikuda, luua endale näiteks meeldiv harjumus igaõhtuseks jalutuskäiguks. Magamiseks jäetakse endale samuti liialt vähe aega, mistõttu kannatab uni ja lõpuks ka päevaste tegemiste kvaliteet.