Järgneva kümne aasta jooksul ei kata õe tasemeõppe lõpetajate arv Eestis kogu tööjõuvajadust: nõudluse ja pakkumise vahe on prognoosi kohaselt sama suur kui parimas tööeas õe ametialalt lahkujate arv.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsis 2024. aastal tervishoiuvaldkonna suuremate ametialade tööjõuvajadust, vaadeldes põhjalikumalt perearstiabi valdkonda.
Tervishoiuvaldkonna tööjõuprognoosis hinnati, et järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti, neist valdkonna suurimale, õe ametialale 4000 inimest.
Kuidas OSKA prognoosib?
OSKA uuringute koostamisel kasutatakse nii eri registritest pärinevaid statistilisi andmeid kui ka oma ala ekspertidelt intervjuude ja grupiarutelude käigus kogutud teavet. Tervishoiuvaldkonna uuringu tarbeks intervjueerisime erialaliitude, poliitikakujundajate ja -rakendajate ning haridusasutuste esindajaid. 2024. aastal tervishoiutöötajate tööjõuvajadust prognoosides tuginesime 2023. aasta andmetele, kasutades kümneaastast prognoosiperioodi. Tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestasime nii töötajate vanusstruktuuriga, tööjõu voolavusega kui ka töökohtade arvu muutusega.
Tervishoiuvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsis OSKA ka aastal 2017. Värsket uuringut koostades pidime tõdema, et paljud eelmises uuringus esile tõusnud tööjõuvajadust puudutavad kitsaskohad on jäänud samaks või isegi võimendunud – näiteks mõnede eriarstide (sh perearstide), õdede, aga ka kliiniliste psühholoogide järelkasvu tagamine ajas suureneva tööjõuvajaduse katmiseks pole seni õnnestunud.
Viimase kümne aasta jooksul on õdede arv Eestis kasvanud kiiremini kui rahvaarv – õdede arv 100 000 elaniku kohta on suurenenud kokku 17%, jõudes 2023. aastaks 662-ni (aastal 2013 oli see 565). OECD andmetel on viimase kümnendi jooksul õdede suhtarv elanike kohta peaaegu kõigis liikmesriikides kasvanud. Kasv on saavutatud peamiselt õe õppe vastuvõtuarvu suurendamise teel, mitmes riigis lisaks ka rände kaudu.
Õdede suhtarvu kasvutempo Eestis on olnud siiski aeglasem kui OECD riikides keskmiselt, mistõttu on näha, et ka õdede suhtarv elanike kohta on arenenud riikide keskmisest madalam – viimaste kättesaadavate võrdlusandmete kohaselt 2021. aastast koguni 30% võrreldes OECD keskmisega.
Õe ametiala kasvab
Uuringu prognoosi kohaselt võib järgmise kümne aasta jooksul oodata Eestis õdede arvu kasvu kuni 20% – 9100 töötajalt 2023. aastal umbes 10 900-ni aastaks 2033.
Hõiveprognoosi koostamisel kaardistasime tervishoiuvaldkonna kõige olulisemad suundumused ja trendid, püüdes sealjuures mõista nende muutuste võimalikku koosmõju.
Nii näiteks on peamiste mõjuteguritena õdede hõivele ja tööjõuvajadusele märgitud demograafilisi muutusi, edendus- ja ennetustegevuse tähtsuse suurenemist, aga ka muutusi väärtushinnangutes. Elanikkonna vananedes suureneb nõudlus tervishoiuteenuste, sealhulgas vanemaealiste krooniliste haiguste jälgimise järele. Inimeste terviseprobleemid muutuvad järjest keerulisemaks, mis omakorda kasvatab teenuste mahtu. Õdede arvu mõjutavad tulevikus ka jõudsalt kasvav iseseisva õendusabi pakkumine ning perearstipraksistes kolmanda pereõe kaasamine. OSKA uuringu raames intervjueeritud eksperdid pidasid õdede hõive kasvu oluliseks mõjuriks edendus- ja ennetustegevuse olulisuse ja ajalise mahu suurenemisega seotud töömahu kasvu. Muutused toimuvad ka õdede väärtushinnangutes: üha rohkem väärtustatakse oma vaba aega, kasvav trend on töötamine osakoormusega.
Vaja on asendada lahkujaid
Tööjõuvajaduse arvutamisel peab lisaks eriala kasvuks vajaminevale tööjõule arvestama praegu töötavate inimeste asendamise vajadusega. Siin on kaks poolt: vanuse tõttu ametist lahkujad ning muudel põhjustel erialasest tööst loobujad.
Töötavate õdede keskmine vanus aastal 2023. aastal oli 46,2 aastat, vanemaid kui 60 aastat on 18%. Kümne aasta jooksul ületab 65. eluaasta piiri umbes 28% praegu õena hõivatutest. Nad kõik ei vaja tõenäoliselt asendamist, sest õe ametialal on pensioniealiste erialasest tööst loobumise mediaanvanus olnud seni 70 eluaasta juures. Aastaks 2033 ületab selle künnise ja vajab asendamist umbes 1600 töötajat ehk umbes 18% 2023. aastal töötavatest õdedest.
Samal perioodil (2024−2033) jääb praeguste trendide jätkudes erialatöölt kõrvale u 750 parimas tööeas õde – nad kas siirduvad välismaale või jätkavad töötamist Eestis mõnel muul ametialal. OSKA uuringus arvestasime seda laadi tööjõu voolavuse asendusvajaduse hulka. Kui OSKA 2017. aasta tervishoiuvaldkonna uuringus tõid eksperdid peamise ametialalt lahkumise põhjusena välja töötasu vähese konkurentsivõime võrreldes näiteks Eesti keskmise palgaga, siis värskes uuringus rõhutati ühe olulise lahkumispõhjusena rahulolematust töötingimustega – sealhulgas suure töökoormuse, ebavõrdse kohtlemise ja töökiusuga töökohal.
Töötamise registri andmete põhjal tööjõu voolavuse mustreid analüüsides ilmnes, et siiski on näiteks pereõe ametialale saabujaid viimastel aastatel olnud veidi enam kui sealt lahkujaid ja seda isegi olukorras, kus keskmine palgatase töötab pikemas vaates pigem pereõdede kahjuks.
Uuringu käigus ekspertidega tehtud intervjuudest koorus välja kolm peamist selgitust sellele pealtnäha vastuolulisele suundumusele. Esiteks ei ole perearstiabis reeglina tarvis teha valvetööd öösiti ja nädalavahetustel. See muudab hõlpsamaks era- ja tööelu ühildamise ning võib kaaluda üles mõningase palgaerinevuse. Teiseks rõhutati, et iseseisvate vastuvõttude järjest laiem rakendamine perearstiabis võimaldab traditsioonilise haiglapraktikaga võrreldes mitmekesisemat erialast eneseteostust ja suuremat tööautonoomiat. Kolmandaks ei tasu alahinnata ka tunnetatud erinevusi organisatsioonikultuuris – intervjueeritud tervishoiutöötajad kaldusid perearstikeskuste töökeskkonda pidama märksa egalitaarsemaks kui haiglaid.
Töötingimusi peab parandama
Eeldatav lõpetajate arv õe erialal aastatel 2024–2033 on 4400 inimest. Nendest asub Eestis õena tööle keskmiselt 77%. Kui senised tööjõu voolavuse ja rakendumise trendid püsivad, jääb tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise vahe kümne aasta vaates umbes 760 inimese võrra miinusesse – see on sama palju inimesi, kui prognoosi kohaselt erialalt välja voolab.
OSKA hinnangul ei ole põhjendatud koolituskohtade arvu kasvatamine. Oleme seisukohal, et juhul kui tööjõu voolavuse põhjustele, nagu töötajate rahulolematus organisatsioonikultuuri ja töötingimustega, ei pöörata piisavalt tähelepanu ning parimas tööeas lahkujaid on võrreldes ametialale sisenejatega rohkem, ei vii koolituskohtade suurendamine soovitud tasakaaluseisundini.
Tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise vahe katmiseks on OSKA hinnangul möödapääsmatud süsteemsed muudatused, et kõigi kutsealade tööjõuressurssi võimalikult sihipäraselt rakendada. Selleks tuleb valdkonnaüleselt keskenduda tööülesannete ümberjaotamisele (ingl task-shifting) viisil, mis võimaldaks kõigi ametialade esindajatel oma oskuste potentsiaali maksimaalselt rakendada.
Valdkonna ekspertide hinnangul on juba praegu tervishoius enamiku ametialade esindajate erialane ettevalmistus põhjalikum ning omandatud oskuste tase kõrgem kui see, mida reguleeritud süsteem neil praegu teha võimaldab.
Õdede töökoormust aitaks vähenda standardiseeritud infotöötlust võimaldavate digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. Näiteks võiks rohkem kasutada iseteeninduse digikanaleid, kus e-teenuste abil tehakse triaaž ning eeltäidetud elektrooniline terviseinfo aitab vähendada administratiivtöö osatähtsust. Ekspertide hinnangul on endiselt probleem õendusspetsiifiliste tegevuste dokumenteerimine ja õendusepikriiside kajastumine tervise infosüsteemis. See muudab teenuste osutamises keerulisemaks järjepidevuse hoidmise ja tekitab olukorra, kus lisaaeg läheb kordushindamistele.
Ühiskonnas tervikuna kasvavad ootused tervishoiuteenustele – soovitakse kiiremat, kättesaadavamat ja isikustatumat teenust. Samal ajal mõjutab majanduslik jõukus seda, kui palju saab Eesti riik tervishoidu investeerida, sealhulgas palgata ja koolitada kõige väärtuslikumat ressurssi ehk meie tervishoiutöötajaid. Õdede arv on piiratud ja tööjõuvajadus üha kasvab. Just seetõttu peame olema nutikamad kui kunagi varem: looma töötingimused, mis hoiavad õed motiveerituna, toetama nende erialast arengut ning kasutama nende oskusi maksimaalselt ja mõtestatult seal, kus neid kõige rohkem vajatakse.
OSKA uuringutega saab tutvuda veebilehel oska.kutsekoda.ee.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.