Triinu Kurvits 
Kliinilise õenduse seltsingu juht
Kellena sa töötad?
Töötan SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnas õena. Lisaks teen eriõena insuldiga patsientidele iseseisvaid vastuvõtte.
Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?
Valutan südant eriõdede tuleviku pärast. Tänu liidu suurele tööle on eriõdedel olemas piiratud retseptiõigus ja õigus anda saatekirja. Loodetavasti saame võimaluse ka e-konsultatsioonide tegemiseks.
Eriõdesid on aga liiga vähe, eriti maapiirkondades. Seal saaksid eriõed puuduvate eriarstide asemel osutada inimestele väga palju vajalikku abi.
Loomulikult teevad muret ka paljud teised asjad, näiteks õdede ja hooldustöötajate koormusnormid ja ületöötamisest tingitud vaimse tervise probleemid.
Mida seltsingu töös hindad?
Võimalust oma kolleegidest ekspertidega kohtuda ja valdkonnas olulisi teemasid arutada.
Mis toob tööpäeval naeratuse näole?
Patsientide siiras tänu ja raskest seisust välja tulek. Mis seal salata, ka see teeb head meelt, kui patsient ütleb, et sai minu selgitustest rohkem aru ja abi kui arsti jutust.
Millega tegeled vabal ajal?
Käin teatris ja pean teatriblogi (Triinu teatriblogi) ning olen vabatahtlik Põlva kultuurikeskuses. Lisaks meeldib mulle palju lugeda, looduses jalutada, matkata ja pildistada. Kui aega üle jääb, tegelen ka käsitööga.
Miks kuulud Eesti Õdede Liitu?
Olen loomult maailmaparandaja ja õdede liit on täpselt õige koht, kus õenduse maailma parandada. Meid on palju ja nii on meie hääl kõlavam. Koos jõuame kaugemale, kui üksinda tegutsedes.
Millist muutust tervishoidu soovid?
Et õdesid ja hooldustöötajaid jätkuks piisavalt ning nende palk oleks kooskõlas töö vastutusrikkusega. Oleks tore, kui osa tööst saaks digitaliseerida ja automatiseerida nii, et õdedel ja hooldustöötajatel jääks rohkem aega inimestega suhtlemiseks ja nad ei peaks nii palju aega kulutama dokumentide täitmisele.
Serli Raudseping 
Terviseõenduse seltsingu juhatuse liige
Kellena sa töötad?
Töötan Eesti Tervisekassas tervishoiu kvaliteedi hindamise osateenusejuhina. Võimalusel teen ka töötervishoiu vastuvõtte, koolitusi ja juhendamisi.
Mis sulle õenduses kõige rohkem muret teeb?
Töökoormuse ja vastutuse ebaproportsionaalne jaotus. Õdedel on järjest rohkem administratiivseid ülesandeid. Veel on probleemiks patsiendi-õe suhte tasakaal ja valveaegade ülemäärane pikkus, mis mõjutab töökvaliteeti ja põhjustab õdede läbipõlemist.
Õdede pädevuspiirid on jätkuvalt ebaselged. See toob kaasa olukordi, kus õdede potentsiaal jääb alakasutatuks või eeldatakse pädevust valdkondades, milleks puudub ettevalmistus.
Mida seltsingu töös hindad?
Liikmete loovust ja pühendumust – see on koht, kus oma aja ja energia panustamine toob kaasa reaalseid muutusi.
Pean oluliseks ka seltsingute omavahelist koostööd, mis annab võimaluse luua sildu patsientide teekondade vahel ja võimestada omavahelist kommunikatsiooni.
Mis toob tööpäeval naeratuse näole?
Patsientidega töötades annab suurima rahulduse tunne, et olen kedagi aidanud. Töötervishoius pakub rõõmu see, kui õnnestub terviseriske märgata ja maandada enne probleemide tekkimist. Tähtsal kohal on kolleegid, kes üksteist hoiavad, motiveerivad ja kuulavad.
Millega tegeled vabal ajal?
Pühendun perele, sõpradele ja naudin aega oma koeraga. Mulle meeldivad strateegilised mängud, Sudokud, keeruliste keelte õppimine ja reisimine. Täiuslik puhkus tähendab minu jaoks aga head raamatut, muusikat ja päikeselist terrassi – see on hetk, kus saan täielikult välja lülituda.
Miks kuulud Eesti Õdede Liitu?
Kõige olulisem on teadmine, et liidus on inimesed, kes seisavad õdede heaolu eest ka siis, kui seda ise teha ei oska või ei ole võimalik. Kollektiivne hääl ja vastastikune toetus annab jõudu ja kuuluvustunnet.
Millest töö kontekstis unistad?
Et tervishoid liiguks reaktiivselt ravilt ennetuse suunas, sest haiguste ennetamine on nii inimlikult kui ka majanduslikult targem kui nende ravimine. Unistan tervishoiust, kus õde ei pea valima kvaliteedi ja kvantiteedi vahel.